Postitus on jõudnud üle 116 tuhande eestikeelse Facebooki kasutajani, see tähendab üle 700 jagamise ning paarkümmend kommentaari.

Postitus on pikk ning tõlgitud esmalt inglise keeles ringelnud pildikeselt. Pika jutu autoriks on neuroloog Margareta Griesz-Brisson, kes on seotud Saksamaal aktiivselt tegutseva vandenõuliste arstide seltskonnaga, kellest Delfi varasemalt kirjutanud on. Lisaks kaheldava väärtusega avaldustele, mida arstid sotsiaalmeedias teevad, on nad läinud oma tegevuses ka seadusega pahuksisse jagades valetõendeid ning pettes patsiente.

Igaljuhul on Griesz-Brissoni väited pärit tema videost, mille postitas ta Youtube'i nii inglise kui ka saksa keeles. Inglisekeelne versioon on platvormilt kadunud, saksakeelne on selle artikli kirjutamise ajal veel üleval.

Nüüd on siis tema jutu transkriptsioon avaldatud maakeeles.

Mida väidetakse?

- Kui olete juba harjunud maski kandma ja hingama oma väljahingatavat õhku tagasi, võimenduvad neurodegeneratiivsed haigused;

- Lastele ja noortele on maskid absoluutselt vastu näidustatud, sest see ei lase nende ajul areneda

- Maskide kandmine on ohtlik igale ajule, sest põhjustab hapnikupuudust.

Need on pika postituse peamised kandvad teesid, mida siis postituses endas pikemalt arutatud.

Alustuseks on kõikide väidete aluseks see nagu maskid põhjustaks hapnikupuudust. See ei vasta tõele (Delfi varasemad vastavasisulised ümberlükkamised 1; 2; 3;).

Siiski küsisime Eestis tegutsevalt asjatundjalt, kas tõepoolest võivad maskid mõjutada kandja aju hapnikuvarustust. Pöördusime Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhi, neuroloogiaprofessori Pille Taba poole.

Uurisime Tabalt vastuseid kahele kõige tähtsamale väitele, mis postituses toodud:

1) Kas tõepoolest võib maski kandmine mõjutada neurodegeneratiivsete haiguste teket vanemas eas?
2) Kas maskide kandmine võib mõjutada aju hapnikuvarustust sellisel määral, et see oleks ohtlik meie tervisele?

Taba vastas konkreetselt: "Vastus mõlemale küsimusele on ei."

"Pole ühtegi tõestus, et neurodegeneratiivsete haiguste teke võiks olla seotud maski kandmisega. Nagu teame hästi, et mask ei ole hermeetiliselt kinnitatud, vaid sellega saab rahulikult hingata," lisas ta.

Sellega lükkas ta ümber kõik saksa vandenõulise doktori väited.

Sama on teinud ka teised eksperdid. "Kuigi maskid võivad takistada piisknakkustega haigestumist, sest nad ei pruugi maskist läbi pääseda, siis maskid ei takista hapniku ja süsihappegaasi liikumist," sõnas õppejõud USA-s, kes on uurinud õhuga kaudu levivate haiguste nakkumist.

New Yorgis avaldatud uurimus toob välja, et COVID-19 võib põhjustada neuroloogilisi häireid, mitte maskide kandmine. Uuringus selgus, et kuigi koroonaviirus ise närvisüsteemi ei ründa, siis hingamissüsteemi töö nõrgenemine haiguse tõttu võib viia närvisüsteemiga seotud haiguste või sümptomite väljaarenemiseni.

Reuters on samuti kontrollinud sakslase väiteid. Nad viitavad, et maskide kandmine pole ohtlik ning on võimalik peaaegu kõigile - v.a väikelastele ning erinevate kaasuvate haigustega inimestele. WHO juhend näeb ette, et maskide kandmine on turvaline alates 12. eluaastast. Sellest väiksemad lapsed peaksid kandma maski võimalikult vähe ning täiskasvanu poolt jälgitavas keskkonnas. Nii näiteks ei pea ka WHO mõistlikuks maskikandmist laste mängimise või sportimise ajal.

Otsus: postitus on vale. Maskide kandmine ei põhjusta närvisüsteemi mõjutavaid haigusi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid