Ekspress Meedia uuriva toimetuse juures tegutseva Eesti Päevalehe Faktikontrolli eesmärk on tagada, et ühiskondlikus, poliitilises ning inimesi muul viisil mõjutavas avalikus inforuumis avaldatavad väited oleksid täpsed ning ei eksitaks inimesi. Lisaks traditsioonilises meediaruumis avaldatud väidetele teeme faktikontrolle ka sotsiaalmeedia postitustele. Oleme Facebooki faktikontrolli partner Eestis. Lisaks tegeleb toimetus inforuumi puudutavate uudislike artiklite, intervjuude ja analüüside avaldamisega iseloomustamaks meediamõjutustegevuse ning -liikumiste trende, ulatust ja mõju.

Meie tööd iseloomustab faktipõhisus. Enne faktiväite kontrollima asumist veendutakse, et tegemist pole arvamusega. Seejärel tehakse taustauuringud, et kontrollitav fakt avalikult kättesaadavate kirjalike või suuliste materjalide põhjal ümber lükata või kinnitada. Suulised allikad on kontrollitavas valdkonnas hinnatud spetsialistid. Kirjalikud allikad võivad olla nii eesti- kui ka võõrkeelsed teadustööd, aga ka usaldusväärsete meediakanalite populaarteaduslikud artiklid. Võimalusel toetutakse faktikontrollis alati enam kui ühele allikale. Juhul, kui eksitavaid väiteid on kontrollitavas sisus rohkem kui üks, eraldatakse need arusaadavalt.

Meie tööd iseloomustab läbipaistvus. See tähendab nii seda, et meie allikad, toimetajad kui ka peamised rahastusallikad on avalikud. Meie tagasiside vorm on kättesaadav kõigile huvilistele. Faktikontrollide hilisemal täpsustamisel või parandamisel tuuakse muudatused eraldi välja. Võimalusel võetakse ühendust isikuga, kelle osas faktikontrolli läbi viiakse.

Meie tööd iseloomustab erapooletus. Me ei kontrolli vaid ühe kitsa ühiskonnagrupi ega vaid ühe poliitilise erakonna või liikumise väiteid. Jälgime kõikide gruppide avaldusi ning nende ulatust ja mõju. Enne kontrolli alustamist teeme lisaks taustatööle ülevaate senistest kontrollidest. Iga faktikontroll läbib toimetamisprotsessi. See tagab, et faktikontrolli hinnang ei sõltu vaid ühest inimesest. Meie autorid väldivad poliitilisi seisukohti.

Vaide korral vaadatakse avaldatud kontroll uuesti üle ning eksimuse korral märgitakse see koos parandusega selgelt ära loo alguses. Vaidlustusi vaatavad kõrgendatud objektiivsuse huvides läbi toimetuse teised liikmed, mitte loo autor.

Töötame peamiselt eesti keeles, aga kaasame ka Eesti venekeelset elanikkonda. Nii teeme koostööd venekeelsete autoritega ning töötame läbi kakskeelset meediaruumi.

Faktikontrolli protsess


Faktikontroll töötab vaid valeväiteid ning valeinfot puudutavate küsimusega. Nii sotsiaalmeediast kui ka traditsioonilisest meediast pärit sisu leidmiseks teeme rutiinset otsingutööd ning võtame vastu ka soovitusi lugejatelt. Me kõrvutame erinevaid kirjalikke, helilisi ja pildilisi allikaid, et leida üles väited, mida kontrollida. Vaatame erinevaid allikaid erinevatest ühiskonna osadest.

Faktikontrollil puuduvad poliitilised seosed ning selle eesmärk on valedel ning eksitavatel faktide põhineva diskussiooni vähendamine ja selle tagajärgede selgitamine avalikkusele.

Faktikontrolli puhul selgitatakse, miks väide vaatluse alla võeti. Sellisteks tingimusteks saavad olla avalduse mõjukus, ulatus, uudislikkus, konfliktsus, arusaamatus, faktilised vead jms.

Väite autorile antakse vajadusel võimalus selgitada, kust informatsioon pärineb. Vajadus lähtub sellest, kas tegemist on esmakordselt faktikontrollitava allikaga, milline on väite sisu, kuidas väide mõjutab avalikkust ning millisel määral on väide avalikus ruumis levimas. Kui tegemist on ajakriitilise sisuga, viidatakse seda autorile selgitusvõimalust pakkudes. Juhul, kui autor täpsustab oma faktide päritolu hiljem, lisatakse need märgisega loole. Autori selgitus ei pruugi takistada faktikontrolli ilmumist, aga võib muuta selle otsust.

Kontrollitava sisu autorilt ei küsita lisaselgitusi järgmistel juhtudel: tegemist on veebis tehtud anonüümse avaldusega või ei ole muul põhjusel võimalik autori poole pöörduda; tegemist on korduvalt valeinfo levitamise tõttu Faktikontrolli sattunud allikaga; tegemist on viraalselt leviva väitega; autori käest selgituse küsimine võiks seada ohtu kas autori või kontrollija.

Faktikontroll koostatakse viisil, et seda oleks võimalik soovijatel reprodutseerida. See tähendab, et loole lisatakse viited kasutatud allikatele.

Faktikontrollis kasutatakse võimalusel enam kui ühte allikat. Kui kasutatakse vaid ühte, peab see olema põhjendatud ning selgitatud. Allikate, olgu siis suuliste või kirjalike, tausta avatakse nii, et see aitab lugejal mõista nende sobivust eksperdi, ümberlükkaja või kinnitaja rolli. Rahvusvahelised organisatsioonid, millele toetuvad üleilmsed teadlased ja/või spetsialistid, kuuluvad nende hulka. Teadustööde puhul tutvutakse nende metodoloogiaga. Juhul, kui see on võimalik, kõrvutatakse alati enam kui ühte tööd sama küsimuse kohta.

Juhul, kui faktikontroll nimetab autori väited valeks, esitatakse ka informatsiooni, mis aitaks esialgset faktiväidet selgitada. Kui võimalik, viidatakse ka algväite problemaatilistele külgedele, olgu see ebateaduslik allikas või vabatõlgendus. Sellise kirjelduse lisamine aitab luua konteksti ning kasvatada allikakriitilisust lugejates.

Faktikontrolli otsused on järgmised:


Tõsi - väide on täpne ning sellest pole puudu olulist infot;
Pigem tõsi - väide on tõene, aga on mõni mööndus, millele tuginedes ei saa hinnata väidet üdini õigeks;
Ńii ja naa - väide on osaliselt tõsi ja osaliselt vale. Vahet tehakse kontrollidel, mille osas ei saa andmete puudumise tõttu otsust teha ega avaldada;
Eksitav - väite faktid võivad olla õiged või pigem õiged, kuid neid esitletakse kontekstis, mis eksitab lugejat tegema valesid järeldusi;
Pigem vale - väide on sisuliselt vale, aga on mõni mööndus, millele tuginedes anname vähem karmi hinnangu;
Vale - väide ei vasta tõele ning andmed näitavad seda selgelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid