RAAMATUBLOGI: Külma sõja järgsed spioonid: kes millist mängu mängib ja kelle poolel on?
Spioonisaagade suurmeister lahkus meie seast huljuti ja ilmselt arutab taevaisaga, kuidas Luciferi agente ära tunda. Ent enne taevaminekut jättis ta oma austajatele justkui lahkumiskirja – uue, Brexiti ajastu spiooniromaani, mille tegevus toimub 2018. aastal, kui Boris Johnson oli veel „sea kombel abitu välisminister”. Ehk siis maailm võib muutuda avatumaks ja liikuda ühtse terviku poole, kuid salakuulamine ei kao iial.
Le Carre ei rutta, vaid tema teosed on kui karpkalapüük, kus plats tuleb pikaldaselt sisse sööta. Briti salaluureteenistuse kauaaegne töötaja Nat, kel on pensionini minna ja minna, saab probleemide kiuste viimase võimaluse ning võtab üle allakäinud Rahusadama-nimelise büroo juhtimise. Nati jamadest üks Venemaa piiri ääres, kui ta Eestis poole peal sügavas lumes sumpas ja palus jumalat, et tema agent saematerjali hunniku alt pääseks.
Ent igal mehel peab olema kirg, kes ehitab laevamudeleid, kes kogub marke, Nat mängib sulgpalli, kusjuures sedavõrd hästi, et on selle abil värvanud nii mõnegi agendi – ent mis siinkohal oluline, talle pole klubis vastast. Kuni uus, noor liige Ed esitab väljakutse. Kahe mehe lahingutest saab traditsioon, nagu ka mängujärgsest tunnikesest õlleklaasi taga, kus Ed käib välja oma mitte just meeldivad arvamused Brexiti ja Donald Trumpi kohta, millega Nat peab paratamatult, kuid sündsamalt leppima.
„Te astute Euroopast välja, briti ninad kõrgel püsti. „Meie oleme erilised. Meie oleme britid. Meil pole Euroopat vaja. Meie oleme kõik oma sõjad üksinda võitnud. Ilma ameeriklasteta, ilma venelasteta, ilma kelletagi. Me oleme üliinimesed.” Ma olen kuulnud, et suur vabadust armastav president Donalt Trump päästab teie majanduslikku nahka. Tead, kes Trump on?”
„Ütle?”
„Ta on Putini sitamaja rookija. Ta teeb väikese Vladi eest kõike seda, mida väike Vladi ise teha ei saa: kuseb Euroopa ühtsuse peale, kuseb inimõiguste peale, kuseb NATO peale. Kinnitab meile, et Krimm ja Ukraina kuuluvad Venemaa Püha Keisririigi kosseisu, Lähis-Ida kuulub aga juutidele ja saudidele, ja põrgusse maailmakord. Ja teie, britid, mida teie teete? Teie lakute tema taldu ja kutsute ta oma kuningannaga teed jooma.”
Arvamused arvamusteks, ent kes see Ed üleüldse on? Kui see selgub, on Nat omadega nii kõrvuni sees, et sealt välja pääsemiseks oleks vaja kraanat.
Le Carre, räägitakse, on pigem eurooplane kui britt, mistap oli ta kogu oma jõu ja võimalustega Brexiti vastu. Mida näitab ka raamat. Spioonimängud on tänapäeval läinud keerulisemaks, selgitas Le Carre. Külma sõja ajal oli lihtne – kommunistid versus kapitalistid. Nüüd ei tea keegi, kes millist mängu mängib ja kelle poolel on.
