TOP 5 | Milliseid valesid jäid Eesti inimesed tänavu uskuma? Maskivalede ning ebaravi lubaduste õnge langeti ohtralt

Delfi faktikontroll kogus kokku viis peamist narratiivi, mille kohta Eestis tänavu kõige rohkem segadust külvati.

2020. aasta on olnud erakordne. Erakordne on ta olnud ka libainfo leviku poolest, mida eestlased sotsiaalmeedias ennenägematutes kogustes uskuma, jagama ja kommenteerima on hakanud.

Mõnel juhul on valede pidurdamisesse pidanud sekkuma riigijuhid, et rahvas rumalusi uskuma ei jääks. Mõnel juhul on koordineeritult külvatud desinformatsiooni piiri tagant. Viimase näitel on edukaks osutunud suuremad nrratiivid, näiteks lugu sellest, kuidas elu Nõukogude Liidus parem oli.

Peamiselt on aga kokkuvõte, nagu ka faktikontrollide töötunnid üle maailma, pühendatud koroonaviirusega seotud valeinfo piiramisele. Maskivaled; gripi ebakohane võrdlus koroonaga; teooria sellest, kuidas koroonatestiga sisestatakse meile kiip ajju; müüdid, kuidas perekondadele makstakse raha selle eest, kui surmatunnistusele võib kirjutada COVID-19 diagnoosi; väited, nagu oleks Arkadi Popov kriisi ette näinud.

Sellest kokkuvõttest on välja jäetud kõik vaktsiiniteemalised valed. Vaktsiinivaled on alles oma massilist levikut kogumas, kuivõrd vaktsineerimine on alles alguses. Vaktsiinivalede puhul näeme, et pahatahtlik eksitamine seguneb infopuuduse ja linnalegendidega. Infodeemia pole veel läbi.