Hiina laboriteooria paneb faktikontrollid terves maailmas kukalt kratsima. Valed siiski veel tõeks ei osutu
(11)
Viroloog Andres Merits kommenteeris Faktikontrollile koroonaviiruse võimalikku Wuhani laborist plehkupanekut konkreetselt: "Koroonaviirus ei ole tehisrelv, see on pärit loodusest."
Viimasel nädalal on maailma meediakanalid sumisenud, et justkui võiks teooria, mida pikalt vaiba alla pühitud, tõeks saada. Kas tõesti võivad USA luureandmed paika pidada ning Hiina varjas koroonaviirust maailma eest?
Eelmisel nädalal ilmusid Wall Street Journalis USA ja Austraalia luure infokillud, mille kohaselt haigestusid CoV-SARS-2 sümptomitega viirusesse labori töötajad juba 2019. aasta novembris, poolteist kuud enne, kui esimene Hiina "ametlik haigestunu". Seni tunnustatult korjas patsient null viiruse üles Wuhani turul, hiljem teadusajakirjas Lancet hiinlaste endi poolt avaldatud andmetes jagati, et esimene nakatunu leiti tegelikult juba 1. detsembril. Haigestunu oli eakas ning haige mees, kes elas Huanani turult kaugel ning käis kodust õue väga vähe. Viiruse pidi ta saama kodukandist, mitte nahkhiirtelt turul.
Pandeemia hakkas vahepeal mõõtu koguma. 2020. aasta veebruaris andsid viirust uurinud Wuhani viroloogia instituudi (WIV) uurijad teada, et tegemist on nahkhiirtelt inimestele "hüpanud" viirusega. Mõni nädal hiljem avaldas Lõuna-Hiina tehnoloogiaülikooli biogeneetik Botao Xiao uurimuse, kus ta väitis, et viirus pääses välja Wuhani enda laborist ning sealsete teadlaste katse seda Wuhani turuga siduda on eksitav. Hiina võimud sundisid uurijat uuringut tagasi võtma.
Sealtmaalt alates hakkasid omavahel segunema teaduslikud kahtlused, vandenõuteooriad, valed ning infopuudusest süttinud ajakirjanduslikud liialdused. Viirust, mille päritolus kaheldi, hakati pidama biorelvaks. Viiruse päritolust sai poliitline vägikaigas.
August ei too vastuseid
Wuhani saadetud WHO esindus järeldas selle aasta veebruaris, et viirus "pole suure tõenäosusega pärit laborist". Uuringu läbiviimine oli aga läbipaistmatu – markantsema näitena polnud meeskonda kaasatud Hiina kultuuriruumi asjatundjaid, kes aitaks koguda informatsiooni "tänavatelt" – mistõttu palutakse uut uuringut. USA president Biden seda ka lubas ning lubas uut infot avalikkusega jagada augusti lõpus.
Seega on see pada podisenud juba üle aasta, viiruse päritolu osas on kahtlejaid olnud algusest peale, mida on tagant toitnud Hiina režiimi suletus ja Austraalia ning USA ajakirjandusse lekkinud luureandmed.
Teadlased seda täna teavad – nende seisukohalt pole lisandunud infos midagi uut. Nii kinnitas Eesti Päevalehe Faktikontrollile ka Merits.
"Tegemist on poliitiliste mängudega, teadlased ootavad oma andmeid. Viiruse väljapääsemine [laborist] on võimalik, kuid see ei tõestaks, et viirus oleks kunstlikult tehtud. Selle jaoks on SARS-viirus liialt ebastabiilne," kostis Merits.
Teaduslike arengute põhjuseks on uudishimu ning vastama küsimused – tihti veel suuremad küsimused kui vandenõuteoreetikutel. Kuid need küsimused on täpsemad ja mitmekülgsemad. Kuid kuni vastupidist tõendatud ei ole, jääb kehtima seni teadaolev.
Mida teeb faktikontroll?
Faktikontrolli leheküljed üle maailma suhtuvad asjasse ettevaatlikult. Ei väideta, et nahkhiirtelt pärinenud viiruse teooria Huanani turul oleks vale, vaid avalikustatakse uusi tõendeid. Näiteks FactCheck.org vahendab, et tekkinud on allikaid, mis "taotlevad uute uuringute läbiviimist", kuid "viiruse seni teadaolev zoonootiline allikas jääb samaks".
PolitiFact – mida ka siinses portaalis tsiteeritud – võttis siiski oma senaator Tom Cottoni faktikontrolli tagasi. Nimelt väitis vabariiklane esimeste seas, et koroonaviirusest rääkides ei tohiks välistada teooriat selle laboripäritolust. Samas on saksa portaal Correctiv otsustanud parandusi mitte teha, enne kui pole ühest vastust viiruse esialgse tuvastamise kohta.
Eesti Päevalehe faktikontroll on avaldanud Wuhani laborilekke kohta kahtlusi mitmes kontrollis (1; 2; 3; 4). Neist kõige mõjusam on mullu detsembris avaldatud faktikontroll Martin Helme väitele "Kui me mõtleme, mis asi on koroona – COVID-19 ei ole loomulik viirus. Ta on toodetud või manufakteeritud asi, mis on kas plehku pannud või välja lastud Hiina biolaborist".
See viitab taas valele, millele teaduslikku tõendeid ei ole ja mille uurimisega ei tegeleta. Täna algatatud uurimine ei pea koroonaviirust "toodetud või manufakteeritud asjaks". Täpsustamise all on selle esmane päritolu ja aeg. Martin Helme lause teine pool on samuti täna kahtluse all – sellele puuduvad veel veenvad tõendid. Sellegipoolest täiendasime kõnealuseid kontrolle märkusega, et viiruse päritolu on lisandunud info põhjal ebaselge ning täiendavad uuringud on vajalikud.
Facebook seevastu pehmendas oma reegleid, võttes maha koroonaviiruse päritolu puudutavad teemad võrgustiku keelunimekirjast. Twitter ei ole sellist liigutust teinud.
Olukorras, kus laboriteooria võib leida tõestust ning faktikontrollid peavad üle maailma tunnistama, et on eksinud, kinnistub süvitsi kontrollitud ajakirjanduse roll info vahendamisel. Eksimustest peetakse lugu ning infot pannakse välja selliselt, nagu see tõestamist leiab. Oskust oma valeväiteid tunnistada sotsiaalmeedia asjatundjatel ei näi olevat.
Samal ajal tasub nentida, et kui koroonaviiruse biorelva staatus on vandenõuteooria, siis nii mõnigi koroonaviiruse vandenõu – hulga kokkumängijate tahtlik soov külvata segadust või teenida kasu – on ju tõene.
Isegi juhul kui viiruse päritolu teooria tõeks osutub, võib kuluda aastaid kuni see teaduslikku tõestusmaterjali kogub. Terve selle aja vältel püütakse meie inforuumi hägustada kahtlaste väidetega, mis on mõjusaks tööriistaks. Hägus ning kahtlustav info on tõhusam kui otsene vassimine. Viiruse enda ohtlikkus selle päritolust sõltumata aga ei vähene.
