Kui 20-aastane Urmas Viilma saabus 1990-ndate alguses Pärnu-Jaagupisse teenima, kolis ta kirikumõisa teisele korrusele. Akna taga jooksis maantee, seintel olid aga mitukümmend aastat tagasi kleebitud tapeedid. Ainuke tualett oli koridori teises otsas, kuid seda sai kasutada ainult külmade tulekuni.

Iga päev pidi Viilma kütma maja vanu ahje ja teda tabas...

Loe edasi, milliste sündmuste tulemusel astus Viilma kirikus seni räpaseks peetud poliitikasse, seejärel liitus vabamüürlastega ja asus kasvatama oma mõjuvõimu.