Lunastuse otsing või kasulik suhe? Teadmata jõud meelitab oravaid järjepanu usklikuks

Reformierakonna kantsis Tartus on sealsed linnapead aastakümneid nautinud sümbiootilist suhet kohaliku Pauluse kirikuga ega eita, et see on toonud valimistel hääli. Samas vaimus on kirikusse astunud rida oravapartei tipp-poliitikud ka pealinnas.

Eesti Päevaleht ja Levila uurivad ühises artiklisarjas „Usu võim” kiriku mõju poliitikas ning ühiskonnas. Sarja avaloos „Kuidas peapiiskop ehitas kirikust Eesti võimsaima lobivõrgustiku” kajastasime luteri kiriku jõuliselt kasvanud poliitilisi ambitsioone. Kuna uurimus on äärmiselt mahukas, avaldame mõned tähelepanuväärsemad alapeatükid eraldi artiklitena.

„Jaani kiriku torni valmimine sümboliseerib varakapitalistlikust tormamisest hingelise rahu ja väärikuseni jõudmist,” ütleb Andrus Ansip ühel pühapäeva ennelõunal vaikusesse uppunud Tartu kohvikus.

Ansip oli Tartu linnapea, kui otsustati Jaani kiriku taastamine. Siiani oli seda päästetud jupikaupa (ning alati oli miskipärast hanked võitnud üks ja sama firma). Ansip soovis kogu kiriku korraga korda teha ja kuigi üllatuslikult suhtus EELK sellesse kahtlevalt - polnud selge, kust peaks tulema raha-, oli lõpuks kampaaniast haaratud kogu linn.

Loe edasi, kui palju hääli tõi Jaani kiriku renoveerimine Ansipile järgmistel valimistel, miks loobus Meelis Atonen oma kodukoguduse juhtkonda kandideerimisest ning milline vastuoluline seik kummitab hiljuti vikaariks saanud Igor Gräzinit Nõukogude ajast.