Perearstide Selts: teles esinenud perearst levitas valeinfot, TTÜ probleemi ei näe

Möödunud nädala alguses lasi TV3 eetrisse vastuolulise vaktsiinivastase saate, milles esinenud perearst Helen Lasn Perearstide Seltsi hinnangul valetas nii oma patsientidele vaktsiinide kohta häma ajades. Lisaks eksis ta oma meedikuülesande vastu rahvast terviseküsimustes harida lähtuvalt teadusest, mitte arvamustest.

TV3 saade “Kolmedok: Suur pettumus” tõi möödunud nädala esmaspäeval eetrisse parima ülevaate vaktsiinivastastest seisukohtadest, mis muidu anonüümsetele kommenteerijatele jäid. Kõlasid valeväited, et vaktsineeritud inimesed levitavad haigust vaktsineerimata inimestega võrdselt, vaktsineerimisel saadavad antikehad on kehvemad kui läbipõdemisel saadavad ning vaktsiinid pole aidanud viirust pidurdada.

Asjatundjad pidasid saadet rahva eksitamiseks.

Dokumentaal “Suur pettumus” polnud tegelikult üllatus. TV3 “Kolmedok” nime kandev dokumentaalsari on varasemaltki eetrisse lasknud vaktsiinivastaseid saateid. Kroonikale väitis kanali loovjuht Urmas Eero Liiv, et möödunud nädala saates rõhutati korduvalt, et vaktsineerimine on vajalik. Seda tehtigi, aga saatele lisatud tiitrites, ükski intervjueeritav seda välja ei öelnud. Isegi Irja Lutsari vastav seisukoht oli välja lõigatud.

Sel korral viitas Lutsar pärast saate eetrisse minekut ajakirjanikele, et saate heaks antud intervjuu oli olnud “igati viisakas” ning ta ei osanud oodata, et saade ise nõnda vastuoluline tuleb.

Teadusnõukoja liige Irja Lutsar on varasemaltki vaktsiinivastaste segadusekülvajatega meedias flirtinud. Ta on esinenud Telegramis, kus on rahulikult vaielnud jaburate vandenõuteooriatega, ta on osalenud debatis kristlikus saates, mille fookus juba eos ivermektiinil, ta on heatahtlikult vestelnud maskivastase juristiga, kes kõne teadlase vastu pööras ning tema teadmata internetti riputas. Kuid sel korral viitas Lutsar pärast saate eetrisse minekut ajakirjanikele, et "Kolmedokile" antud intervjuu oli olnud “igati viisakas” ning ta ei osanud oodata, et saade ise nõnda vastuoluline tuleb.

Saate lindistuse on YouTube tänaseks oma platvormilt eemaldanud vaktsiinivalede tõttu. TV3 lehel saab raha eest seda igaüks vaadata.

Perearstid ja pereõed mõistavad hukka

Saate üks kõige märgilisemaid esinemisi tuli perearst Helen Lasnilt. Doktor Lasnil on perearstikeskus Viimsis, mille kasum kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatub. Lasn ei ole oma varasemate meediaülesastumiste järgi koroona- ega vaktsiinivastane. Näiteks mullusügises “Prillitoosis” soovitas ta kõikidel gripivaktsiini kaaluda ning maski kanda.

TV3 saates aga esitas ta väiteid, mis kalduvad kõrvale arstiteadusest. Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Noored Perearstid ning Eesti Pereõdede Ühing esitasid Faktikontrollile ühise avalduse, millega hindasid Lasni väited saates vastutustundetuks.

Eksliku info esitamine on vastutustundetu, kuna selle järgimine võib otseselt peegelduda meie kõigi lähedaste ja tuttavate tervises.

“Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing analüüsisid TV3 saates „Suur pettumus“ esitatud väiteid ja jõudsid järeldusele, et tegemist on valeinfoga. Eksliku info esitamine on vastutustundetu, kuna selle järgimine võib otseselt peegelduda meie kõigi lähedaste ja tuttavate tervises.”

“Keegi meist ei soovi, et inimesed haigestuksid, kannataksid haigusest tulenevate tüsistuste käes või kaotaksid oma lähedase seetõttu, et lähtusid otsuseid tehes kallutatud või valeinfost. Meie missioon meedikutena on lähtuda tõenduspõhisest, uuringutega kinnitatud informatsioonist ning peamine – hoida ja kaitsta patsiente, andes neile vaid usaldusväärset teavet nii haiguste kui ka nende ennetamise võimaluste kohta,” teatati avalikult.

Lasni väited (faktikontroll artikli all) põhinesid väidetavalt tema enda kogemusel, kuid arst ei teinud teaduslikke järeldusi. Näiteks pahandas ta saates läbivalt, et rahvast on eksitatud karjaimmuunsuse tekkimisel koroonaviiruse vastu. Kuigi arstil on õigus, et karjaimmuunsusest räägiti esiti väga palju ning hoolimata pingutustest ja kontrollimatust viiruse muteerumisest pole seda saavutatud, on eksitav väita, et vaktsineerimine viiruse vastu ühiskonda laiemalt ei kaitseks.

“Deltavariandi tulekuga nihkus karjaimmuunsuse saavutamise latt tõesti oluliselt kõrgemale. Teadlaste hulgas ei ole üksmeelt selle kohta, kas karjaimmuunsus on saavutatav või mitte. Praegu näib, et enamuse arvamus kaldub sellesse suunda, et viirus jääb tulevikus levima endeemilisena. Teisisõnu samamoodi nagu teised hooajalised koroonaviirused, mis tekitavad küll palavikuhaigust, kuid ei põhjusta hiiglaslikku liigsuremust ega pane tervishoiusüsteemi ülekoormuse alla. See eeldab, et enamikul inimestest on kujunenud immuunsus uue koroonaviiruse suhtes. Kõige ohutum viis selle kujundamiseks on vaktsineerimine,” vahendas Selts.

TalTechi teadlane teaduseetikat ei riku

Kui Perearstide Selts oli ametikaaslase väljaütlemise osas resoluutne, siis Tallinna Tehnikaülikool ebateadust problemaatiliseks ei pea. Nimelt sai saates sõna lühidalt ka TalTechi geenitehnoloogia vanemlektor Sirje Rüütel Boudinot, kes väitis nii saates, kui varasemalt mujal alternatiivmeedias, et haiguse läbipõdemine annab koroona osas parema vastupanuvõime kui vaktsineerimine.

Rüütel Boudinot’ väljaütlemisi on saates poolikult edasi antud. Teadlane väitis nii TV3-s kui ka mujal, et läbipõdemisel tekkivate antikehade rolli haiguse vastu võitlemisel on ühiskonnas alahinnatud. Saates kõlas tema väide: “Uuringud on näidanud, et vaktsineerimisel tekib väiksem hulk antikehasid kui viiruse läbipõdemisel”. Jääb teadmata, millistele uuringutele viidatud.

Uuringus rõhutavad aga teadlased, et kuigi B-rakud võivad kehasse jääda ka aasta möödumisel vaktsineerimisest, siis ei saa eales ette ennustada koroonaviiruse kulgu või raskust vaktsineerimata inimesel. Seda nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Tõsi, näiteks USA-s avaldati hiljuti uuring, mis jõudis ka teadusmaailma ühte kõige mõjukamasse ajakirja Nature, kus väideti sarnaselt Rüütel Boudinot’le, et koroonaviiruse läbipõdemisel saadavad antikehad on pikema rakumäluga, mistõttu võib nendest saadav kasu olla pikemaajalisem kui vaktsineerimisest. Uuringus rõhutavad aga teadlased, et kuigi B-rakud võivad kehasse jääda ka aasta möödumisel vaktsineerimisest, siis ei saa eales ette ennustada koroonaviiruse kulgu või raskust vaktsineerimata inimesel. Seda nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjon ei pea vaktsiinivastasust külvavaid eksitavaid seisukohti problemaatiliseks. Ka siis kui neil on puudu kontekst või teine argumenteeriv osapool.

“Tegu on akadeemilise diskussiooniga, mille kohta arvamust tuleks küsida teistelt teadlastelt. Erinevate teadlaste, sh WHO ja CDC seisukohad on pidevalt, koos uute uurimistulemustega, muutunud ja muutuvad ka tulevikus. Täpselt samamoodi on õigus kõikidel teadlastel maailmas oma arvamust põhjendada ja kui selguvad uued asjaolud, siis muuta.”

TTÜ esindaja lisas siiski, et TV3 kõlanud arvamus kuulub ühele teadlasele, mitte ei esinda ülikooli hinnangut.

Poolikuks jäänud näited

Saates sai ohtralt sõna teinegi uurija, arstiteadlane Alar Aab. Mees on tõepoolest mRNA vaktsiine uurinud ning tegutseb ka aktiivselt teadlasena - seda erinevalt mitmest teisest Eesti avalikkuses “eksperdina” esinevast inimesest.

Aabi sõnavõtt juhatati sisse vaktsiinipasside vastu seismisega ja tema kogemusega Rootsis. Rootsi on saanud loobuda maskinõudest ning vaktsiinipasse ei küsita, sest suur enamus rahvast on erinevalt Eestist niigi vaktsineeritud. Kui saatest võis vaatajale jääda vastupidine mulje, pole Rootsi tegelikult täielikult passivaba, näiteks riigipiiril küsitakse võõralt vaktsineerimistõendit.

Kuigi Aabi seisukohta raamistavad internetikommentaatorid “passidiktatuuri vastu võitlejana”, siis meditsiinidoktor Alar Aab pole vaktsiinide vastane. Kui asjaolu, et ta neid on lähedalt uurinud, ei veena, siis tema Facebooki seinal on mitmeid nentimisi, et vaktsiinid aitavad vältida rasket koroonasse nakatumist.

Saade püüab näidata, et lastele ei tohiks koroonasüsti teha. Ka see seisukoht pole Alar Aabil vankumatu.

Saade püüdis näidata, et lastele ei tohiks koroonasüsti teha. Ka see seisukoht pole Alar Aabil vankumatu. Näiteks septembris korraldatud pressikonverentsil väljendas ta, et riskigruppi kuuluvaid lapsi peaks kindlasti vaktsineerima, et vältida rasket koroonanakkust. Talvel kirjutas teadlane, et lapsed võivad koroona tõttu suisa surra. Seda seisukohta on ta nüüdseks pisut korrigeerinud - kõikidele multisüsteemse põletikulise sündroomi põdejatele on koroona eluohtlik ja vaktsiin seega hädavajalik kaitsemeede.

Koroona kohta õpivad teadlased igapäevaselt jätkuvalt midagi uut, mille kohta väiteid hiljem korrigeeritakse. Tasub mõelda, miks ühiskonnalõhestajatele, protestijatele arvamuse korrigeerimine sobib, kuid igapäevaselt haigetega tegelevatele arstidele-õdedele pole see justkui lubatud.

Vaktsineeritud ei levita viirust “samamoodi”

Saates kõlas korduvalt kõige problemaatilisem väide, mida riiklikule vaktsiinikavale täna ette heidetakse ja mis vaktsiinikõhklusi ühiskonnas süvendab. Koroonavaktsiini saanud, kuid siiski nakatanud inimesed näitavad justkui, et vaktsiinist hoolimata võivad kõik võrdselt nakatuda. See ei vasta tõele.

Koroona vastu vaktsineeritud inimesed ei nakatu koroonasse “võrdselt” ega “samamoodi” nagu vaktsineerimata inimesed. Nad ka ei levita seda sarnaselt.

Koroona vastu vaktsineeritud inimesed ei nakatu koroonasse “võrdselt” ega “samamoodi” nagu vaktsineerimata inimesed. Nad ka ei levita seda sarnaselt. Värskemad uuringud näitavad, et vaktsineerimata inimene korjab viiruse üles 2,5 korda suurema tõenäosusega kui vaktsineeritud inimene. Näiteks ülitiheda asustusega New Yorgis on 95% haiglasse jõudjatest vaktsineerimata. Olgu lisatud, et nende numbrite taustal on New Yorgis maskikandmine samuti nõutud vaid üksikutes kohtades. Lähedamalt Soomest on teaduskirjandusse jõudnud vahemik, mille järgi mRNA vaktsiin kaitseb nakatumise vastu kuni 75% juhtudest. Raske nakatumise vastu 93% juhtudest.

Kuigi vaktsineeritud võivad koroonat edasi kanda, siis nende organism võitleb nakatudes haigusega kiiremini. Vaktsineeritud inimene koos maskiga, kes enesele teadmata nakatunud, võib kanda viirusosakesi võrdselt vaktsineerimata inimesega edasi, kuid haiguse külgesaamine on teisele vaktsineeritud inimesele palju ebatõenäolisem kui vaktsineerimata inimesele.

Seega ei nakatu vaktsineeritud inimesed vaktsineerimata inimestega “võrdselt” koroonasse. Rääkimata raskest läbipõdemisest või haiglasse sattumisest. Vaktsineeritud inimese nakatumine on ebatõenäolisem ja kuigi seda paraku siiski ette tuleb, saab suur enamus vaktsineeritutest öelda, et on jäänud viirusest puutumata.

Perearstide Selts lükkab dr Helen Lasni valeväited ümber

Allolevad väited on välja nopitud TV3 saatest "Kolmedok: Suur pettus". Neid esitas Viimsi perearst Helen Lasn. Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing võtsid saate üksipulgi ette ning analüüsisid kõlanud valesid. 

Väide: inimesed on pandud sundolukorda, kas vaktsineerida või mitte

Väide: inimesed on pandud sundolukorda, kas vaktsineerida või mitte

Tegelikkus: vaktsineerimine on igaühe vaba valik. Vaktsineeritud inimestel on teatud eelised, näiteks võimalus käia spaas või restoranis või enne suurüritusi koroonatesti mitte teha, aga valikuvõimalus on olemas igaühel. Vaktsineerimist võidakse kooskõlas seadusandlusega vajada teatud töökohtadel.

Väide: karjaimmuunsuse saavutamine on võimatu

Väide: karjaimmuunsuse saavutamine on võimatu

Tegelikkus: deltavariandi tulekuga nihkus karjaimmuunsuse saavutamise latt tõesti oluliselt kõrgemale kui varem. Teadlaste hulgas ei ole üksmeelt selle kohta, kas karjaimmuunsus on saavutatav või mitte. Praegu näib, et enamuse arvamus kaldub sellesse suunda, et viirus jääb tulevikus levima endeemilisena, teisisõnu samamoodi nagu teised hooajalised koroonaviirused, mis tekitavad küll palavikuhaigust, kuid ei põhjusta hiiglaslikku liigsuremust ega pane tervishoiusüsteemi ülekoormuse alla. See eeldab, et enamikul inimestest on kujunenud immuunsus uue koroonaviiruse suhtes. Kõige ohutum viis selle kujundamiseks on vaktsineerimine.

Ühtede arvutuste kohaselt on COVID-19 elimineerimine kindlasti keerulisem, kui oli pärisrõugete puhul (tänu vaktsineerimisele likvideeriti rõuged maailmast 1980. aastal), kuid see võib olla sarnane lastehalvatuse puhul toimunule. Tänu vaktsineerimisele esineb lastehalvatust veel ainult Afganistanis ja Pakistanis ning viimane riik, kust tänu vaktsineerimisele lastehalvatus 2020. aasta augustis likvideeriti, oli Nigeeria. Seega arvesse võttes viiruse levikupotentsiaali, immuunsuse teket, vaktsiinide efektiivsust, ja teisi viiruse eripärasid, ei ole päriselt välistatud ka karjaimmuunsuse saavutamise COVID-19 osas.

On selge, et vaktsineerimine hoiab väga tõhusalt (kuigi mitte 100%) ära rasked ja surmaga lõppevad COVID-19 juhud. Riikides, kus COVID-19 vastu vaktsineerimise hõlmatus on 75–80% või rohkem, juba järjest loobutakse piirangutest. Näib, et seal on koroonaviirus muutumas sarnaseks hooajalisele gripile, millesse inimesed küll võivad haigestuda ja sellepärast töövõimetuslehte vajada, kuid rasked haiged ei ummista intensiivraviosakondi ja tervishoiusüsteeme ei ähvarda kollaps.

Väide: vaktsiinidega ei saa viiruse levikut kontrollida – koroonapassid on seega ebavajalikud

Tegelikkus: vaktsiinide puhul ei kehti kõik-või-mitte-midagi mõtlemine ehk vaktsiinid ei toimi põhimõttel kas 0% või 100%. Niinimetatud deltaajastul on vaktsiinide tõhusus koroonaviiruse vältimisel umbes 50-60%, haiglaravi vältimisel umbes 88–90% ja surma vältimisel üle 90%. Vaktsineerimine on hea hõlmatusega riikides märkimisväärselt vähendanud koroonaviirusesse haigestumisi, haiglaravi vajadust ja surmasid. Vaktsineeritud inimesed levitavad viirust vähem ja lühemat aega.

Seni, kuni meil ei ole vaktsineerimisega hõlmatus sama heal tasemel kui Taanis, Portugalis või Suurbritannias, on meil ühiskonna avatuna hoidmiseks koroonapasse ikkagi vaja. Alternatiiv oleks see, mis on toimunud Lätis – ühiskond lukku panna, kuni saavutatakse piisav vaktsineerimisega hõlmatus. Seda ei igatse meist küll keegi.

Väide: praegused meetmed ei tööta, vaktsiinid ei toimi viiruse piiramisel

Tegelikkus: praegused meetmed töötavad. Lähiriikidest võib näiteks tuua Läti, kus on vaktsineeritud vaid pooled elanikest (eilse seisuga 50,9%). Oktoobri lõpuks ennustatakse Lätile 2000 uut nakatunut päevas ja haiglaravi vajamas 1000 inimest. Ilma täiendavate meetmeteta on ka mujal maailmas alla 60%-lise hõlmatuse juures nähtud väga kõrgeid haigestumise piike ja haiglate umbejooksmist. Vaktsiinid on efektiivsed viiruse leviku tõkestamisel, raskete ja surmaga lõppevate haigusjuhtude ärahoidmisel. Mitte ühtegi neist ei väldi vaktsineerimine 100%.

Vaktsineerimise kõrval on vajalikud ka täiendavad meetmed, nagu maskide kandmine siseruumides, kontaktide vähendamine, sage testimine, nakatunute isolatsiooni suunamine jm. Maailmas on nii heade kui halbade näidete varal korduvalt näidatud, kuidas suur vaktsineerimisega hõlmatus ja ranged meetmed viiruse leviku maha suruvad, samas kui madal vaktsineerituse tase ja lodev suhtumine piirangutesse toob kiirelt kaasa viiruse kontrollimatu leviku.

Väide: COVID-19 risk noortele on väike (surmajuhtumeid on kõigest 0,002%), seepärast pole vaja neid vaktsineerida

Tegelikkus: noored põevad COVID-19 tõesti enamasti kergelt. Siiski on ka lastel ja noortel võimalik raske, üliraske ja surmaga lõppev COVID-19 kulg, COVID-19-le järgnev multisüsteemne põletikuline haigus. Raskelt haigestunud laps või surm, mida oleks saanud vältida, on traagiline sündmus igale perele. Suurem risk COVID-19 raskelt põdeda on kaasuvate haigustega lastel, kuid ka eelnevalt täiesti tervetel lastel võib haigus lõppeda surmaga või nad võivad vajada intensiivravi.
Lastel on võimalik nn pika COVID-19 teke, mille korral praeguste andmete järgi kipuvad domineerima väsimus ja sellised närvisüsteemiga seotud sümptomid nagu depressioon, ärevus, mõtlemise hägustumine ja aeglustumine, raskused tähelepanu ja keskendumisega. 
Südamelihasepõletik võib tekkida nii vaktsineerimise kui COVID-19 põdemise tagajärjel. COVID-19 korral on südamelihasepõletiku risk kuus korda suurem kui vaktsineerimise järgselt ja haigusega seotud südamelihasepõletikud on raskema kuluga. Seega on ka noorte hulgas vaktsineerimisest saadav kasu oluliselt suurem kui võimalikud riskid. Me ei tea mitte midagi COVID-19 põdemise pikaajaliste mõjude kohta ja sellepärast on õigem noori selle tundmatu haiguse eest kaitsta. Iga inimese elu sõltumata vanusest on oluline, isegi kui COVID-19-sse surevaid noori on võrreldes täiskasvanutega vähem. Samas teame, et immuunsüsteemi iseärasusi arvestades ei saa kõrvaltoimed tekkida pärast nelja kuu möödumist vaktsineerimisest. See tähendab, et vaktsiinidel ei esine kõrvaltoimeid, mis avalduksid alles näiteks aastate pärast.
Kui teaksime täpselt, kes on need täiskasvanud ja lapsed, kes COVID-19 raskelt põevad, kellel tekivad tüsistused või kes surevad, siis vaktsineeriksimegi ainult neid. Paraku peame vaktsineerimisotsuste tegemisel juhinduma üldisest kasude ja kahjude kalkulatsioonist. Vaktsineerimine on väga turvaline nakkushaiguste ennetamise meetod, kuna stimuleerib immuunsüsteemi loomulikke protsesse. COVID-19 seevastu on ettearvamatu kuluga ohtlik haigus, mis võib jätta kogu elu kestvaid tüsistusi. Isegi kui meil ühel päeval on olemas haigust pidurdav ravim, on haigestumise ennetamine ikka turvalisem ja tervislikum kui haiguse põdemine ja ravimine, seejuures ei pruugi ravi tagada täielikku paranemist.