Asjatundjad pidasid saadet rahva eksitamiseks.

Dokumentaal “Suur pettumus” polnud tegelikult üllatus. TV3 “Kolmedok” nime kandev dokumentaalsari on varasemaltki eetrisse lasknud vaktsiinivastaseid saateid. Kroonikale väitis kanali loovjuht Urmas Eero Liiv, et möödunud nädala saates rõhutati korduvalt, et vaktsineerimine on vajalik. Seda tehtigi, aga saatele lisatud tiitrites, ükski intervjueeritav seda välja ei öelnud. Isegi Irja Lutsari vastav seisukoht oli välja lõigatud.

Teadusnõukoja liige Irja Lutsar on varasemaltki vaktsiinivastaste segadusekülvajatega meedias flirtinud. Ta on esinenud Telegramis, kus on rahulikult vaielnud jaburate vandenõuteooriatega, ta on osalenud debatis kristlikus saates, mille fookus juba eos ivermektiinil, ta on heatahtlikult vestelnud maskivastase juristiga, kes kõne teadlase vastu pööras ning tema teadmata internetti riputas. Kuid sel korral viitas Lutsar pärast saate eetrisse minekut ajakirjanikele, et "Kolmedokile" antud intervjuu oli olnud “igati viisakas” ning ta ei osanud oodata, et saade ise nõnda vastuoluline tuleb.

Saate lindistuse on YouTube tänaseks oma platvormilt eemaldanud vaktsiinivalede tõttu. TV3 lehel saab raha eest seda igaüks vaadata.

Perearstid ja pereõed mõistavad hukka


Saate üks kõige märgilisemaid esinemisi tuli perearst Helen Lasnilt. Doktor Lasnil on perearstikeskus Viimsis, mille kasum kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatub. Lasn ei ole oma varasemate meediaülesastumiste järgi koroona- ega vaktsiinivastane. Näiteks mullusügises “Prillitoosis” soovitas ta kõikidel gripivaktsiini kaaluda ning maski kanda.

TV3 saates aga esitas ta väiteid, mis kalduvad kõrvale arstiteadusest. Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Noored Perearstid ning Eesti Pereõdede Ühing esitasid Faktikontrollile ühise avalduse, millega hindasid Lasni väited saates vastutustundetuks.

“Eesti Perearstide Selts, MTÜ Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing analüüsisid TV3 saates „Suur pettumus“ esitatud väiteid ja jõudsid järeldusele, et tegemist on valeinfoga. Eksliku info esitamine on vastutustundetu, kuna selle järgimine võib otseselt peegelduda meie kõigi lähedaste ja tuttavate tervises.”

“Keegi meist ei soovi, et inimesed haigestuksid, kannataksid haigusest tulenevate tüsistuste käes või kaotaksid oma lähedase seetõttu, et lähtusid otsuseid tehes kallutatud või valeinfost. Meie missioon meedikutena on lähtuda tõenduspõhisest, uuringutega kinnitatud informatsioonist ning peamine – hoida ja kaitsta patsiente, andes neile vaid usaldusväärset teavet nii haiguste kui ka nende ennetamise võimaluste kohta,” teatati avalikult.

Lasni väited (faktikontroll artikli all) põhinesid väidetavalt tema enda kogemusel, kuid arst ei teinud teaduslikke järeldusi. Näiteks pahandas ta saates läbivalt, et rahvast on eksitatud karjaimmuunsuse tekkimisel koroonaviiruse vastu. Kuigi arstil on õigus, et karjaimmuunsusest räägiti esiti väga palju ning hoolimata pingutustest ja kontrollimatust viiruse muteerumisest pole seda saavutatud, on eksitav väita, et vaktsineerimine viiruse vastu ühiskonda laiemalt ei kaitseks.

“Deltavariandi tulekuga nihkus karjaimmuunsuse saavutamise latt tõesti oluliselt kõrgemale. Teadlaste hulgas ei ole üksmeelt selle kohta, kas karjaimmuunsus on saavutatav või mitte. Praegu näib, et enamuse arvamus kaldub sellesse suunda, et viirus jääb tulevikus levima endeemilisena. Teisisõnu samamoodi nagu teised hooajalised koroonaviirused, mis tekitavad küll palavikuhaigust, kuid ei põhjusta hiiglaslikku liigsuremust ega pane tervishoiusüsteemi ülekoormuse alla. See eeldab, et enamikul inimestest on kujunenud immuunsus uue koroonaviiruse suhtes. Kõige ohutum viis selle kujundamiseks on vaktsineerimine,” vahendas Selts.

TalTechi teadlane teaduseetikat ei riku


Kui Perearstide Selts oli ametikaaslase väljaütlemise osas resoluutne, siis Tallinna Tehnikaülikool ebateadust problemaatiliseks ei pea. Nimelt sai saates sõna lühidalt ka TalTechi geenitehnoloogia vanemlektor Sirje Rüütel Boudinot, kes väitis nii saates, kui varasemalt mujal alternatiivmeedias, et haiguse läbipõdemine annab koroona osas parema vastupanuvõime kui vaktsineerimine.

Rüütel Boudinot’ väljaütlemisi on saates poolikult edasi antud. Teadlane väitis nii TV3-s kui ka mujal, et läbipõdemisel tekkivate antikehade rolli haiguse vastu võitlemisel on ühiskonnas alahinnatud. Saates kõlas tema väide: “Uuringud on näidanud, et vaktsineerimisel tekib väiksem hulk antikehasid kui viiruse läbipõdemisel”. Jääb teadmata, millistele uuringutele viidatud.

Tõsi, näiteks USA-s avaldati hiljuti uuring, mis jõudis ka teadusmaailma ühte kõige mõjukamasse ajakirja Nature, kus väideti sarnaselt Rüütel Boudinot’le, et koroonaviiruse läbipõdemisel saadavad antikehad on pikema rakumäluga, mistõttu võib nendest saadav kasu olla pikemaajalisem kui vaktsineerimisest. Uuringus rõhutavad aga teadlased, et kuigi B-rakud võivad kehasse jääda ka aasta möödumisel vaktsineerimisest, siis ei saa eales ette ennustada koroonaviiruse kulgu või raskust vaktsineerimata inimesel. Seda nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjon ei pea vaktsiinivastasust külvavaid eksitavaid seisukohti problemaatiliseks. Ka siis kui neil on puudu kontekst või teine argumenteeriv osapool.

“Tegu on akadeemilise diskussiooniga, mille kohta arvamust tuleks küsida teistelt teadlastelt. Erinevate teadlaste, sh WHO ja CDC seisukohad on pidevalt, koos uute uurimistulemustega, muutunud ja muutuvad ka tulevikus. Täpselt samamoodi on õigus kõikidel teadlastel maailmas oma arvamust põhjendada ja kui selguvad uued asjaolud, siis muuta.”

TTÜ esindaja lisas siiski, et TV3 kõlanud arvamus kuulub ühele teadlasele, mitte ei esinda ülikooli hinnangut.

Poolikuks jäänud näited


Saates sai ohtralt sõna teinegi uurija, arstiteadlane Alar Aab. Mees on tõepoolest mRNA vaktsiine uurinud ning tegutseb ka aktiivselt teadlasena - seda erinevalt mitmest teisest Eesti avalikkuses “eksperdina” esinevast inimesest.

Aabi sõnavõtt juhatati sisse vaktsiinipasside vastu seismisega ja tema kogemusega Rootsis. Rootsi on saanud loobuda maskinõudest ning vaktsiinipasse ei küsita, sest suur enamus rahvast on erinevalt Eestist niigi vaktsineeritud. Kui saatest võis vaatajale jääda vastupidine mulje, pole Rootsi tegelikult täielikult passivaba, näiteks riigipiiril küsitakse võõralt vaktsineerimistõendit.

Kuigi Aabi seisukohta raamistavad internetikommentaatorid “passidiktatuuri vastu võitlejana”, siis meditsiinidoktor Alar Aab pole vaktsiinide vastane. Kui asjaolu, et ta neid on lähedalt uurinud, ei veena, siis tema Facebooki seinal on mitmeid nentimisi, et vaktsiinid aitavad vältida rasket koroonasse nakatumist.

Saade püüdis näidata, et lastele ei tohiks koroonasüsti teha. Ka see seisukoht pole Alar Aabil vankumatu. Näiteks septembris korraldatud pressikonverentsil väljendas ta, et riskigruppi kuuluvaid lapsi peaks kindlasti vaktsineerima, et vältida rasket koroonanakkust. Talvel kirjutas teadlane, et lapsed võivad koroona tõttu suisa surra. Seda seisukohta on ta nüüdseks pisut korrigeerinud - kõikidele multisüsteemse põletikulise sündroomi põdejatele on koroona eluohtlik ja vaktsiin seega hädavajalik kaitsemeede.

Koroona kohta õpivad teadlased igapäevaselt jätkuvalt midagi uut, mille kohta väiteid hiljem korrigeeritakse. Tasub mõelda, miks ühiskonnalõhestajatele, protestijatele arvamuse korrigeerimine sobib, kuid igapäevaselt haigetega tegelevatele arstidele-õdedele pole see justkui lubatud.

Vaktsineeritud ei levita viirust “samamoodi”


Saates kõlas korduvalt kõige problemaatilisem väide, mida riiklikule vaktsiinikavale täna ette heidetakse ja mis vaktsiinikõhklusi ühiskonnas süvendab. Koroonavaktsiini saanud, kuid siiski nakatanud inimesed näitavad justkui, et vaktsiinist hoolimata võivad kõik võrdselt nakatuda. See ei vasta tõele.

Koroona vastu vaktsineeritud inimesed ei nakatu koroonasse “võrdselt” ega “samamoodi” nagu vaktsineerimata inimesed. Nad ka ei levita seda sarnaselt. Värskemad uuringud näitavad, et vaktsineerimata inimene korjab viiruse üles 2,5 korda suurema tõenäosusega kui vaktsineeritud inimene. Näiteks ülitiheda asustusega New Yorgis on 95% haiglasse jõudjatest vaktsineerimata. Olgu lisatud, et nende numbrite taustal on New Yorgis maskikandmine samuti nõutud vaid üksikutes kohtades. Lähedamalt Soomest on teaduskirjandusse jõudnud vahemik, mille järgi mRNA vaktsiin kaitseb nakatumise vastu kuni 75% juhtudest. Raske nakatumise vastu 93% juhtudest.

Kuigi vaktsineeritud võivad koroonat edasi kanda, siis nende organism võitleb nakatudes haigusega kiiremini. Vaktsineeritud inimene koos maskiga, kes enesele teadmata nakatunud, võib kanda viirusosakesi võrdselt vaktsineerimata inimesega edasi, kuid haiguse külgesaamine on teisele vaktsineeritud inimesele palju ebatõenäolisem kui vaktsineerimata inimesele.

Seega ei nakatu vaktsineeritud inimesed vaktsineerimata inimestega “võrdselt” koroonasse. Rääkimata raskest läbipõdemisest või haiglasse sattumisest. Vaktsineeritud inimese nakatumine on ebatõenäolisem ja kuigi seda paraku siiski ette tuleb, saab suur enamus vaktsineeritutest öelda, et on jäänud viirusest puutumata.