Vaatame väite kaupa üle, mida Facebookis regionaalhaigla koroonaosakondade töö kohta kirjutati ja kuidas on asi tegelikkuses.

Postituses väidetakse, et PERH-is on hetkel vaid kaks koroonaosakonda. “Seda on kaks korda vähem kui eelmine kord eelmisel talvel. On kuuldused, et haigla hoiab majanduslikult kokku.”

Regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel ütles, et tegemist on valeväitega. “Regionaalhaiglas on praegu viis COVID-osakonda, mis tegelevad COVID-patsientide raviga.”

Otseselt vale on ka väide, nagu poleks koroonaosakonnas töötavate õdede-hooldajate töö kõrgemalt tasustatud. Zirel selgitas Päevalehele, et kõikide lainete ajal on COVID-üksustes töötajad tasustatud 1,5-kordselt, nii ka praegu. “Kindlasti ei saa väita, et COVID-osakonnas töötamine oleks töötajatele väga meelepärane. Iga arst, õde ja hooldaja sooviks täna COVID-osakonna asemel teha pigem tööd oma erialases osakonnas.”

Lausvale on ka väita, nagu oleks öösel koroonaosakonnas vahepeal valves vaid üks õde. Zirel vahendas, et öösiti on kõikides palatiosakondades tööl vähemalt kaks õde ja hooldaja.

Postitusega püütakse maalida pilti, nagu poleks haigla koroonaviirusega hädas ning vaid meedias on maalitud keeruline olukord. Näiteks väidetakse, et töötajad ei pea kandma koroonapatsientidega töötades enam tõsist kaitsevarustust, vaid ainult prille, kaitsemaski. Samas öeldakse, et töötajatel on hirm koroonaosakonnas tegutseda.

Zirel tuletab meelde, et viiruse kohta on vahepeal palju õpitud ning PERH-i töötajad vahepeal vaktsineeritud. “Töötajaid on koolitatud ning tagasiside on hoopis vastupidine ehk töötajate sõnul on töötamine COVID-osakondades muutunud oluliselt lihtsamaks. Personal ei pea viibima kogu aeg täis-isikukaitsevahendites ja näiteks õepostis viibides võivad nad kasutada vaid respiraatorit, prille ja kaitsekindaid.”

“Tänaseks on olukord muutunud ja meil on paremad tõenduspõhised teadmised viiruse käsitlusest. Me teame, et tegemist on aerosoolviirusega ning meie töötajad on vaktsineeritud. Tugineme isikukaitsevahendite kasutamisel terviseameti poolt koostatud miinimumnõuetele COVID-patsientidega tegelemisel (2) ning infektsioonikontrolli ettepanekutele. Seda on rakendanud haiglad nii Eestis kui mujal,” selgitas õendusdirektor.

Zireli sõnul olid haiglad koroonaviiruse alguses hädas kaitsevarustuse tarnehäiretega, mis tingis keerulised nõuded nende kasutamiseks. Kuna ka viiruse leviku kohta oli vähem teada ja kaitsevahendid piiratud, siis pidi üks inimene korraga olema haigetega koos pikemalt.

Ta ei osanud kommenteerida, kas keegi hirmu tunneb, kuid arvas vastupidiselt, et need õed-arstid-hooldajad, kes koroonaosakonnas töötavad, tunnevad end pisut langetatud isikukaitsevahendite nõudmiste ja vaktsiini kaitse tõttu seal pisut kergemalt.

Postituses väidetakse ka ekslikult, nagu oleks meditsiinitöötajate nappus tinginud selle, et valveid on osakondades pikendatud. “Eelmine kord olid õdede vahetused COVID-osakonnas kolme tunni kaupa, praegu on aga 12-tunnised vahetused,” kirjutatakse sotsiaalmeedias.

Zirel teatas, et ka see väide ei vasta tõele. “Ka eelmistes COVID-lainetes oli õdede vahetuse pikkuseks 12 tundi. Kuna kahe eelmise laine puhul tuli COVID-ravitsoonis töötamisel meditsiinipersonalil kasutada täisisikukaitse vahendeid, siis sellises varustuses ei jõudnud personal nakkusohtlikus keskkonnas olla korraga üle 23 tunni.” Seega oli patsientidega koos töötamise aega ühe õe kohta eelmiste lainete ajal vähemgi kui praegu.

Ühes on aga nii PERH-i õendusosakonna juht kui ka anonüümne postitaja ühel meelel koroona on võimendanud probleemi leida meditsiiniõdesid ja abiõdesid. Abikäsi on leitud juurde tervishoiukõrgkooli õppivate kursuste seast, kaitseväe parameedikute hulgast ja hooldajateks on tulnud tervishoiuvälised inimesed.


Otsus: Postituses toodud mitu väidet on otseselt valed, näiteks ei vasta tõele koroonaosakondade arv regionaalhaiglas, õdede tunnipalk, vahetuse pikkused või ööõdede hulk koroonaosakonnas.

Jaga
Kommentaarid