Kindlasti tuleb aga aru saada kriitilisest punktist, kust maalt inimene enam ennast ei kontrolli. Siiski ei peaks kasiinod ise sõltlaseid ravima, vaid hoidma nad lihtsalt eemal. Praeguste reeglite järgi saab iga külastaja ise endale sisenemiskeelu peale panna. Kasiinod seda ei tee.

Eesti kasiinoturgu vaadates on sellel üks suur tegija ja teised väiksemad kõrval. Olen seda meelt, et konkurents on edasiviiv jõud. Näeme ju teisigi olukordi, näiteks internetiturul, kus kogu toru kuulub ühele suurele ettevõttele ja teistel polegi suurt midagi teha.

Viimaks tasub kasiinode puhul meeles pidada, et hasartmängude maksustamisest saadav raha tuleb ringiga ühiskonda tagasi ja sellest elavad kultuur ja kunstnikud, sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkond, sellest rahastatakse projekte, mis seotud perede, vanurite ja puuetega inimestega. Kasiinod on ikkagi äriettevõtted ja neile kehtivad samad äriseadustiku reeglid, mis kõikidele teistele, ja isegi natuke enam. Kas praegune hasartmängumaksu määr on piisav, pole mina õige inimene kommenteerima, seda otsustagu ikkagi riik.

Tänases "Päeva teemas" küsime, kas kasiinod vajavad rangemaid regulatsioone või tuleks need sootuks kinni panna.