07.12.2021, 00:05

ARVUSTUS | Ajad muutuvad ja klassika koos nendega. Gorki „Põhjas” pandeemiaängi ajastul

Andekas lavastaja võib keerulises elulises olukorras teha lausa hiilgava lavastuse, näitab Linnateatri „Põhjas”.

Jelena Skulskaja

kirjanik

Indrek Sammuli Lukaa on ühtaegu nii jumal kui ka saatan. Ta näeb inimesi läbi, etendab nende ees võimaliku tuleviku kõige ahvatlevamaid stseene ega sega neil olevikus end hävitada.

FOTO: Foto: Siim Vahur

Pärast pikki rännakuid – nagu oma Ithaka poole püüdlev Odüsseus – tuli Linnateatrisse tagasi väljapaistev näitleja Indrek Sammul. Ta mängib Uku Uusbergi uuendatud lavastuses „Põhjas” Salme suurel laval rändur Lukaad ja annab lavastajale võimaluse Gorki näidend uutmoodi läbi lugeda, avastades, et kõige elupõhjas toimuva päästik on Lukaa!

Lava (kunstnik Martin Mikson) meenutab nüüd üht vanalinna tühjaks jäänud tänavatest: tuhmilt põlevad luitunud laternad, kaugel on hiigelsuur, pigem auruveduri küttekollet meenutav metallahi, mis tassib seda tänavat öömaja asunikega eikuhugi. Nende jaoks on elu läbi, on jäänud ainult viimased kopikad maha juua, siis surra, end üles puua, tappa. Ka päriselus liiguvad vanalinnas praegu öösiti ainult kartmatud prügikaste läbi „kammivad” asotsiaalid ja üksikud turistid, kes kõigest hoolimata unistavad keskaegse ilu nautimisest.

Kommenteeri Loe kommentaare (5)