FAKTIKONTROLL | Tallinna lastehaiglas ei ole ükski laps vaktsiini tõttu surnud või pimedaks jäänud
(43)
Täiendatud 13.07 pärast loo avaldamist. Esialgses versioonis ei lükatud ümber seda, et AstraZeneca vaktsiini alla 50-aastastele inimestele ei manustatagi. Seega viitab see asjaolu täiendavalt, et tegemist on lausvalega, sest lastele AstraZenecat anda poleks võimalik.
Muudetud 21.07. Artikli esialgne otsus kirjutas, et Kalle Grünthal "kasutas ära oma ametipositsiooni" haiglast info saamiseks. Vastavalt riigikogu liikme seadusele on parlamendiliikmetel õigus küsida riigiasutustelt infot, kuid see positsioon ei taga neile õigust saada juurdepääsu piiranguga infot (mh terviseandmeid). Seega on ebatäpne väita, et Grünthalil polnud õigust küsida, kuid ka haigla ei eksinud talle seda mitte andes.
Samuti väitis Grünthal, et Faktikontroll on ära kasutanud tema riigikogu liikme immuniteeti antud postituse kajastamisel. See ei vasta tõele. Riigikogu liikme immuniteet puudutab kriminaalmenetlusi, mitte ajakirjandustegevust.
Mida väidetakse?
Facebookis läks liikvele postitus, kus väideti, et Tallinna lastehaiglas suri 24. ja 26. juuni vahemikus kaks 12-aastast last vaktsiinist põhjustatud terviserikete tõttu. Samuti väideti, et selles ajavahemikus jäi üks 13-aastane tüdruk vaktsiini tõttu pimedaks.
Postitusele on lisatud väide, et keegi ravimiameti esindaja olevat öelnud, et käib täiendavate andmete täiendav kogumine ja analüüs antud juhtumite kohta.
Selle info noppis üles ka EKRE liige ja riigikogu saadik Kalle Grünthal. Ta kasutas seda ära ning lisas oma seinal juurde, et lastehaigla ei olnud nõus temaga sel teemal rääkima. Rahvasaadik väitis, et tegemist on tahtliku info varjamisega.
Grünthali postitust jagati Facebookis üle 860 kasutaja poolt. Lisaks Grünthalile tegi informatsiooni põhjal postituse ka teine EKRE liige Aadu Birnbaum. Sel teemal võtsid sõna ka muud avalikkusele vähetuntud tegelased, kes väited erinevates gruppides ringlema lasid. Kokku on postitust jagatud üle 1200 korra.
Kuidas on tegelikult?
Raukase sõnul pole selles ajavahemikus ühtegi last Tallinna lastehaiglas surnudki, veel vähem vaktsiini kätte. Ta kinnitas ka seda, et väide, nagu oleks keegi laps vaktsiini tõttu pimedaks jäänud, ei pea samuti paika.
Kalle Grünthal on samuti proovinud faktikontrolli tööd teha. Ta kirjeldas oma postituses, kuidas võttis ühendust haigla juhatuse liikme ja õendusjuhi Tiia Mutsiga. Muts ei olnud nõus Grünthaliga teemast rääkima ning suunas teda edasi juhatuse poole, mida riigikogulane tegema nõus ei olnud.
Reet Raukase sõnul käitus Muts igati õigesti, sest riigikogulasel pole õigust põhjuseta sellist informatsiooni välja nõuda. “Tegemist on siiski patsientide isikuandmetega, neid me niisama välja ei anna, vahet pole, kas küsija on riigikogu liige või ei,” selgitas ta. Ta lisas, et tegemist ei olnud millegi varjamisega, vaid lihtsalt töökorralduse järgimisega.
Sarnane etteheide tabas hiljuti Tartu ülikooli kliinikumigi, mis samuti keeldus interneti-küsijale laste vaktsineerimisandmeid jagamast. Ka TÜK lükkas sellised väited ümber.
Konfidentsiaalsusnõue kaitseb meie kõikide tervisenõudeid haiglas. Kui ka näiteks rahvasaadik Grünthal peaks haiglasse sattuma, pole ajakirjandusel õigust tema kohta käivaid haigusandmeid välja nõuda. Mingisuguseid erandeid selle reegli osas ei ole.
Esialgses postituses väideti, et surnud ja pimedaks jäänud lapsed said AstraZeneca koroonavaktsiini. See ei saa aga tõele vastata, sest nii väikestele lastele tromboosiohu tõttu AZ-d ei manustatagi. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni otsusele saavad Vaxzevria vaktsiini üle 50-aastased (4). Lastele tehakse hetkel vaid mRNA vaktsiine ehk Pfizerit või Modernat.
Postituses välja toodud väide, et ravimiamet algatas mingisuguse uurimuse, ei pea samuti paika. Ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul pole leidunud ühtegi juhtu, kus laps oleks surnud COVID-i vaktsiini tagajärjel. Samuti pole nende teada keegi pimedaks jäänud.
Laius selgitas, et esimesel juhul kaotas laps 1. vaktsiiniannuse järjel teadvuse ning vajas haiglaravi. Kuna on teada, et vaktsiinid võivad selliseid harvaesinevaid reaktsioone põhjustada, ongi oluline pärast vaktsiinidoosi 15–20 minutit oodata. Teisel juhul oli lapsel kopsuarteri trombemboolia, kuid Laiuse sõnul olid lapsel kaasuvad kroonilised haigused, ta tarvitas mitmeid ravimeid ning lapsel olid ka juba varasemalt tromboosid tekkinud. Just viimase tõttu ei pea ravimiamet seda reaktsiooni vaktsiinist tingituks.
Nii nagu täiskasvanutel, siis ka noorukitel võib esineda vaktsiini kõrvalnähtusid. Nendeks on näiteks süstlakoha tundlikkus, valulik käsi või ka peavalu ja palavik (1). Tänaseks on Eestis saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini 11 protsenti 12–15-aastastest noortest (2). Mitte keegi vaktsiini saanutest ei ole surnud või saanud tõsiseid tervisekahjustusi, küll aga on elusid nõudnud viirus ise (3).
