INTERVJUU | Taevas roheliseks: Eesti saaks metsast lennukikütust toota

Vesinikulennukid meid Taivo Linnamäe sõnul lähiajal vedama ei hakka, sest plahvatusoht on liiga suur.

Kliimakriisi lahendamiseks seatud eesmärgid sunnivad majandusvaldkondi tegema muudatusi, mis vähendaksid nende ökoloogilist jalajälge. Nendest ei jää puutumata ka lennundussektor, mis praegu toodab suures koguses heitmeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi peab lennunduse päästjaks elektrilennukeid, mille arendus on praegu veel lapsekingades. Samuti näeb ta Eesti metsas võimalust toota puhast lennukikütust, millele Euroopa Liidu lennunduse rohepööre on üles ehitatud.

Maailmas tehakse aina rohkem otsuseid lähtudes kliimakriisist. Milliseid samme astutakse lennunduse roheliseks muutmiseks?

Lennundus on teatavasti üks saastavamaid transpordiliike, samal ajal jätkuvalt üks kiiremaid, mis võimaldab ühest kohast teise liikuda. Õhusõidukitega seotud emissiooni probleem seisneb eeskätt selles, et kasutatakse täielikult fossiilseid kütuseid, sest paremat alternatiivi pole. Me teame seda, et praktiliselt 16% Euroopa Liidu transpordisektori heitmetest tuleneb lennundusest, mis tähendab, et kõikide kahjulike kasvuhoonegaasidega ja heitmetega seotud mahud tuleb igal juhul vähemaks saada.

Kõige konkreetsemad tegevused seostuvad just kütuste kasutamisega ehk tahetakse kasutamiseks võimaldada võimalikult puhtaid lennukikütuseid, mis oleksid maksimaalselt fossiilkütusest vabad.