"Trollimonitor" on artiklite seeria, milles analüüsime infosõda Eesti sotsiaalmeedias Ukraina sõja tuules.
Ukraina sõjapõgenike laimukampaania Eestis on seni selgeim näide Venemaa infooperatsioonist, mis levib kulutulena tegelikult kogu Ida-Euroopas.
„Trollimonitorile” hakkasid juba mõni päev tagasi laekuma vihjed erinevalt inimestelt erinevate näidete kohta, mille sisu aga hämmastavalt sarnane. Justkui seeni pärast vihma tekkisid sotsiaalmeediakanalitesse venekeelsed väljamõeldised inimesi ründavatest kurjadest Ukraina pagulastest.
„Trollimonitor” on artikliseeria, milles analüüsime Ukraina sõja tuules infosõda sotsiaalmeedias. Kui näete sotsiaalmeedias märke infooperatsioonidest, saatke vihje uuriv@ekspressmeedia.ee.
Näiteks eile, 5. märtsil ilmus välja Facebooki lehekülg Justice Squad EST, mis tegeleb ilmselge ukrainlaste vastase viha õhutamisega. Lehe tegevusvaldkonnaks on märgitud: kahjuritõrje.
Venekeelne veebileht kogub kokku väidetavaid juhtumeid, kus ukrainlased venelasi ründavad.
„Meie riigis on rünnatud meie vene keelt kõnelevaid sõpru, perekonda ja tuttavaid. Kui keegi teie piirkonnas on Ukrainast pärit migrantide poolt vigastada saanud, saatke meile kõikvõimalikud tõendid,” kutsus veebileht üles kogemusi jagama.
Nii ilmusidki välja kahtlast päritolu anonüümsed sotsiaalmeedia tekstid igasuguste võigaste juhtumite kohta.
Vahetult pärast selle artikli avaldamist, kadus see Facebooki lehekülg ära.
Kuulujutud levivad just kõige enam privaatsõnumite kaudu, mitte niivõrd avalikult. Inimesed, kes juhtumitest teada annavad, jagavad üldjuhul kas kellegilt teiselt laekunud kogemusi, mis ei ole vahetud, või on postitaja enda sotsiaalmeedia konto ilmselgelt võlts.
Tegemist on globaalse infooperatsiooniga, mille kohta leiab näiteid kogu Baltikumist ja Ida-Euroopast.
Näiteks Moldovas tekkisid märtsikuu esimestel päevadel justkui üheaegselt miljoneid vaatamisi kogunud videod TikToki (praegu väga aktiivne propaganda suunamise kanal), Youtube’i, Facebooki ja VKontaktesse, milles vene keeles kõnelevad isikud viitavad Ukraina pagulaste vägivaldsusele Moldova linnades.
Just selline rahvusvaheline ulatus viitab orkestreeritud tegevusele, sest peagi jõudsid need narratiivid ka Eesti ja Tallinna konteksti.
„2. märtsil käisime Lasnamäe tanklas kohvi joomas. Ukraina pagulane tuli ja ütles midagi ukraina keeles. Tüdruk küsis midagi eesti keeles, aga siis ütles pagulane talle: ma ei saa eesti keelest aru, räägi ukraina keeles. Kas tõesti sunnitakse meid ukraina keelt õppima?” kirjutas Tallinnas elav ja raamatupidajana töötav Aleksandra 3. märtsi postituses, mida on jagatud enam kui 500 korda.
Tasub näiteks küsida, kuidas saab postitaja aru kellegi pagulasstaatusest suvalises tanklajärjekorras. 2. märtsi seisuga ei olnud ka Eestis Ukraina pagulasi ülearu. Eestis elas ka enne sõda kümneid tuhandeid ukraina keelt kõnelevaid inimesi, kellest umbes 16 000 on Ukraina kodanikud.
5. märtsi seisuga on Ukrainast Eestisse jõudnud umbes 2000 inimest.
Sellised narratiivid liiguvad käsikäes väidetega, justkui rünnatakse Eestis massiliselt venelasi russofoobsetel alustel. Sellest kirjutasime ka viimases „Trollimonitoris”.
Politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Aivar Alavere loetles rahvusringhäälingus selliseid näiteid: vanamemme ründamine Kopli bussis; naisterahva pussitamine Pae pargis; Reidi teel venekeelsete inimeste alandamine ukrainlaste poolt. Ükski neist kontrollimisel vett ei pidanud.
Eelmises „Trollimonitori” artiklis selgitasime ka, kuidas Venemaa Eesti saatkonna sotsiaalmeedia on hea „keskus” Venemaa strateegiliste jutupunktide ülesloetlemiseks. Juba sõja esimesest päevast (tegelikult enne sedagi) on saatkond siin russofoobiat võimendada üritanud.
Ka eile hoiatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja, kuidas Balti riikides levib tohutu russofoobia. Samaaegselt teavitas ka Venemaa välisministeeriumi Twitteri-lehekülg eile „militaaroperatsiooni kontekstis pretsedenditust venelaste vastasest vihast välisriikides”.
Et Eestis samal ajal sellised libanarratiivid levivad, kui Venemaa välisministeerium neid noote välja saadab, ei ole tõenäoliselt juhus (sajaprotsendiliselt on seda raske kindlaks teha).
Paraku ka eestikeelses sotsiaalmeedias levib väärinformatsiooni ja seda inimeste hulgas, kes ise ei tajugi, et nad võivad olla osa infosõjast. Ja see on ka mõistetav, sest venelaste vastane diskrimineerimine rumalate inimeste poolt võib olla praeguses olukorras paraku tõenäoline.
Näiteks kirjutas üks Eesti Twitteri-kasutaja viraalseks läinud postituses: „Käisin täna oma lemmiku (venelasest) juuksuri juures ja ta rääkis, kuidas ta ei julge tänava peal vene keeles rääkida, kuna teda hakatakse ahistama ja mitmeid noori vene tüdrukuid on seepärast löödud.”
Veebipolitseinik Maarja Punak teatas, et politsei uuris neid süüdistusi ning selgus, et väidete allikaks olid kuulujutud ning jutt kellegi ründamisest paika ei pidanud.
„Peame meeles, et Ukrainas toimuv on Putini sõda, mitte vene rahva oma. Eestis elab mitmest rahvustest inimesi, kellele kõigile on Putin oma sõjaga kannatusi põhjustanud. Me oleme kõik Eesti ühiskond — oleme siin koos eestlaste, venelaste, ukrainlaste ja paljude teiste rahvustega. Kõik need mitme rahvuse esindajad, kes Eestis elavad, on meie inimesed,” toonitas siseminister Kristian Jaani, kommenteerides praegu levivaid pahatahtlikke narratiive russofoobiast.
