Aasta Jazzmuusik — jazziauhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid. Hinnatakse eesti kodanikke ja residente, kes on kolme viimase aasta (2018-2021) jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega. Preemiaks on 3500 eurot koostöös Seesam Kindlustusega.

AHTO ABNER

Foto: Sadu-Triste Juurikas

Ahto Abner on hinnatud löökpillimängija ning ansamblikaaslane, kelle muusikaline tunnetus ning peenekoeline helikeel on äratuntavalt omanäolised. Õpingud Tallinna Muusikakoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning koostöö Eesti ja välismaiste tipp-muusikutega on Ahto Abneri muusikalise keele lihvinud stiilide üleseks. Ta on salvestanud ligi 120 albumit ja mitmeid singleid. Pikaajaline koostöö Eesti tunnustatud lauljatega (Kadri Voorand, Anna Kaneelina, Susanna Aleksandra, Sofia Rubina-Hunter, Hedvig Hanson, Ivi Rausi, Liina Saar, Helin-Mari Arder jpt.), silmapaistvate instrumentalistidega (Siim Aimla, Mihkel Mälgand, Raun Juurikas, Tõnu Naissoo, Taavo Remmel, Joel-Rasmus Remmel, Jaan Jaanson, Raivo Tafenau jpt.) ning värvikate ansamblitega (Slow Motion Orchestra, Lehman Brothers Jazz Trio, Estonian Dream Big Band, Tõnu Naissoo Trio, Vindpower, Bad Habits Trio, Oleg Pisssarenko Band, Anna Kaneelina, Mingo Rajandi Kvintett, MiaMee, Ajavares jpt.), annab tunnistust oskusest olla kirglikult dünaamiline kuid samas kindlakäeline lavapartner. Lugematu arv koostööprojekte pea kõikide Eesti jazzmuusikutega on andnud tugeva aluse läbitunnetatud interpretatsiooniks, vormimaks muusikat köitvaks suhtluseks nii lavapartnerite kui publikuga. Abner on olnud aktiivne rütmimuusika hariduse edendaja ning arendaja. Ta on Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu asutajaliige ja pikaaegne juhatuse esimees. Abner tegeleb õpetamistööga nii löökpilli-, rütmika- kui ansambliõpetajana mitmetes koolides (Gustav Adolfi muusikakool, Saue muusikakool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) ning on üle kümne aasta organiseerinud muusikalaagreid lastele ja noortele (KidsCan rahvusvaheline jazzilaager, Rannapungerja muusikalaager). Ta on läbinud ligi 50 koolitust ja töötuba rütmikast ja löökpillidest koostöös Kuressaare kitarrilaagri, Inspira huvikooli, Pärnu Muusikakooli jpt.

JANNO TRUMP

Foto: Kaupo Kikkas


Janno Trump on Eesti üks hinnatumaid noorema generatsiooni bassiste, eelkõige tegev jazzmuusikuna, kuid mänginud ja plaate salvestanud ka väga erinevate pop- ja rockartistidega. Ta on kirjutanud muusikat nii väiksematele jazzansamblitele kui bigbändile, olnud mitmete suurte muusikaprojektide kunstiline juht ning on eestvedajaks kollektiividele JT Conception ja Janno Trump Clarity Ensemble. Janno Trumpi loomingut esitav jazzi, funki, jazzrocki ja maailmamuusika piirimail mängiv 10-liikmeline gruuviorkester JT Conception kutsus ta kokku 2015. aasta kevadel ning tänaseks on nad välja andnud kaks plaati: „One” (2016) ja „Wait for it” (2017). 2017. aastal pälvis Janno Noore Jazzitalendi auhinna. 2021. aastal lõi ta aga uue muusikalise koosluse Janno Trump Clarity Ensemble, milles kohtuvad karge põhjamaise soundiga klaveritrio ning õrna ja kammerliku kõlaga keelpillikvartett. Ansamblil ilmub käesoleval aastal ka debüütalbum.

KIRKE KARJA

Foto: Sohvi Viik


Pianist ja helilooja Kirke Karja otsib oma loomingus huvitavaid helikooslusi ja uusi vormilahendusi. Kirke Karja on liider mitmetes ansamblites: Pae Kollektiiv, Kirke Karja Quartet ja Karja/Renard/Wandinger. Viimane on hiljuti moodustatud rahvusvaheline trio, mis keskendub eksperimentaalsele muusikale. Kolm muusikut alustasid koos mängimist 2019. aastal ja avaldavad 2022. aasta suvel dünaamilise helikeelega debüütalbumi. Kirke Karja Quartet on üles astunud mitmel pool Euroopas ning ka mainekatel festivalidel nagu 12points, Jazzahead! ning Tampere Jazz Happening jt, ühtlasi pälvisid nad auhinna Aasta Jazzansambel 2018. Kvartetil on ilmunud kaks albumit „Turbulence” (2017) ning „Wrong kind on paradise” (2020), mis pälvis palju positiivset rahvusvahelist tähelepanu. Tema loomingut on esitanud sümfooniaorkestrid, bigbändid, kammerorkestrid ja -ansamblid. Kirke Karja on esinenud koos Euroopa tippmuusikutega nagu Verneri Pohjola, Ludwig Wandinger, Maria Faust, Etienne Renard, Liudas Mockūnas, Mikko Innanen, Bojan Z, Nick Smart, Pol Belardi, Pierre Lapprand, Mathias Eick ja paljud teised. 2018. aastal esitas Kirke heliloomingut European Jazz Orchestra. Euroopa mitmete mainekate kriitikute sõnul oli Kirke loodud 40-minutiline süit üks selle sajandi eredamaid jazzorkestrile kirjutatud teoseid. Lisaks on ta kirjutanud näiteks klaverikontserdi Sten Heinojale ja Pärnu linnaorkestrile Kaspar Männi juhtimisel, mis kantakse ette just Jazzkaare ajal. 2021. aasta sügisel Tallinnas toimunud European Jazz Conferencel oli Kirke Karja esinemine koosluses Karja/Renard/Wandinger üks meeldejäävamaid, mis tõi kaasa palju positiivset vastukaja ning tänaseks on sel kooslusel ees ootamas tänu sellele ülesastumisele rohkem kui 15 rahvusvahelist kontserti. Lisaks on Kirke esimene doktorikraadiga jazzmuusik Eestis, 2021. aasta detsembris kaitses ta oma teadustöö, mis keskendus jazzkompositsioonile.

SUSANNA ALEKSANDRA

Foto: Stina Kase


Susanna Aleksandra on rahvusvaheliselt tunnustatud vokalist, laulukirjutaja ja sõnade auto Lauljatar, keda on mõjutanud nii jazz kui ka pop- ja folkmuusika, peab tähtsaimaks lugude jutustamist ning meloodilisust. Ta võlub publikut oma maheda tämbri ja karismaatilise olekuga. Susanna Aleksandra on hetkel lõpetamas Sibeliuse Akadeemia jazzosakonna magistrit. Lisaks on ta end täiendanud Los Angeleses ülikoolis USC Thornton School of Music Sara Gazareki, Bob Mintzeri ja Vince Mendoza käe all. Ta on avaldanud kolm albumit: „Miracles” (2015), „Souls of the Night” (Blue Gleam Japan) ning „The Siren" (Eclipse Music 2021), mis on toonud palju rahvusvahelist tähelepanu. Viimastel aastatel on Susanna esinenud mitmel pool Euroopas ning oma kvartetiga teeb edukat rahvusvahelist karjääri.

TÕNU NAISSOO

Foto: Sven Tupits

Legendaarne Tõnu Naissoo armastab erinevaid klahvpille, mängides klaveri kõrval ka süntesaatoreid, elektrilisi klahvpille ja hammondorelit. Oma debüütalbumi salvestas ta 16-aastasena, mil firma „Melodija” tegi noorele pianistile ettepaneku salvestada tema esituses legendaarsel 1967. aasta Tallinna rahvusvahelisel jazzifestivalil kõlanud palad. Praeguseks on Tõnu Naissoo esinenud koos enamike eesti jazzmuusikutega, paljude rahvusvaheliste muusikutega, salvestanud üle 30 omanimelise heliplaadi, neist 15 on ilmunud Jaapanis. 2014. aastal andis Norra label JazzAggression Records välja Tõnu Naissoo trio albumi salvestustega aastaist 1967-1969. Pianist on esinenud ka koos DJ’dega ning klubilavadel elektroonilise jazzi kooslusega Eclectic Electric. Heliloojana on ta kirjutanud rohkesti teatri- ja filmimuusikat, neist tuntuim on koos isaga loodud muusika menufilmile „Viimne reliikvia“. Ta on teinud 6 kontserttuuri Jaapanisse ning viimasel ajal on Tõnu Naissoo esinenud taas ka soolopianistina ja erinevates ansamblikoosseisudes Moskvas, Peterburis, Jaroslavlis ja Arhangelskis ning Moskva plaadifirma ArtBeat on välja andnud neli albumit. Viimastel aastatel on Tõnu Naissoo olnud eriti viljakas, ainuüksi 2021. aastal andis ta välja kuus plaati.

Noor Jazzitalent — Noore Jazzitalendi auhind on mõeldud eelkõige hindamaks noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustamaks nende ettevõtmisi. Noore Jazzitalendi auhinna eesmärk on tunnustada noort, kuni 26-aastast andekat muusikut, kes on saavutanud midagi märkimisväärset ja panustanud ise saavutusse oluliselt enam kui tema eakaaslased tavaliselt. Auhinnafond: 1000€ Telliskivi Loomelinnakult, võimalus esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil aasta jooksul.

ANETT TAMM


Foto: Khris-Marii Palksaar

Anett Tamm on noor laulja, helilooja ja arranžeerija. Muusikas on Anett uudishimulik avastaja ning hoiab paralleelselt töös nii eksperimentaalsema ja väljakutsuvama helikeelega projektid kui ka populaarse muusika koostööd. Aneti põhiprojektide hulka kuuluvad tugevate jazzi mõjutustega kunstpopi grupp Alfa Collective, indie-jazz duo TamTam koos bassimängija Karl Tammaruga ning soleerimine teatraalses pop-jazz ansamblis The Nonconceptual Art Club. Anett Tamme looming jõudis 2018. aastal debüütalbumini Alfa Collective „Canvas“ ning õige pea on neil ilmumas lühialbum „Hello Egg”. Anett on oma koosseisuga Alfa Collective publiku ette astunud kodumaa jazziklubides, festivalidel Tudengijazz, Mailaul, NOVUS Music Incubator Leedus, Athens Technopolis Jazz Festival Kreekas ja Pula Jazz Festival Horvaatias. Aneti hiljutiste koostööde sekka kuuluvad prantsuse ansambliga David Chevallier Trio Shakespeare'i „Hamlet'i" ainetel kirjutatud jazz-folk kontserdikavaga tuuritamine, Eesti r’n’b/pop artistide Shira ja Khris'i muusika produtseerimine ning DJ Lauri Tähe ja basskitarristi Taavet Nilleriga koos uue trio n!na loomine. Anett on omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzmuusika bakalaureusekraadi cum laude ning jätkab hetkel enda täiendamist jazzlaulu ja -improvisatsiooni erialal sama kooli magistrantuuris.

KARL MADIS PENNAR


Foto: Jules Monat

Karl Madis Pennar on eriilmeline jazzkitarrist, kes on peamiselt tegev enda trio Pennar & Friends koosseisus ning kel ilmus ka 2021. aasta augustis debüütalbum „Stories Untold”. Lisaks on ta tegev ka jazz-folk koosseisus Pillikud, kelle debüütalbum „Metsaunelm” nomineeriti Etnokulbi auhindadel aasta debüütalbumi ning parim uusfolk artist kategooriates. 2021. aasta novembris võitis ta esikoha baltimaadevahelisel kompositsioonikonkursil Bigband Composition Contest for Baltic Young Composers enda teose „Strawberry Fields”, mis on leitav ka noodikogumikus „Eesti Jazz Noodis 2”. 2020. aasta sügisel autasustati Pennarit Eesti Jazzliidu ning Viljandi Kitarrifestivali poolt Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemiaga. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlane Pennar elab hetkel Saksamaal Hamburgis, võttes aktiivselt osa sealsest improvisatsioonilise muusika skeenest, kirjutades muusikat tulevasele albumile koos verivärske rahvusvahelise kvintetiga. Hamburgi Muusika- ja Teatriülikoolis Dr Langneri Jazzmaster magistriprogrammis jazzkitarri- ja kompositsiooni õppiva Pennari mentoriteks on mainekad T. Viinikainen, W. Kerschek, L. Krajenski ning V. Neselovskyi. Pennar on lava jaganud artistidega nagu Tino Derado, Matthias Schubert, Sofia Rubina-Hunter, John Schröder, New Wind Jazz Orchestra, Kalle Kalima, Marianne Leibur jpt. Olulisteks kodumaisteks eeskujudeks muusiku arenguteekonnal on olnud Jaak Sooäär ning Raul Sööt.

MARKUS EERMANN


Foto: Sohvi Viik

Markus Eermann on Eesti üks unikaalsemaid noori muusikuid. Ta on eesti jazzimaastikul flöödi lipulaev, hoides elus pärandit, millele pani aluse Helmut Aniko. Flöödi- ja saksofonimängu ning heliloominguga tegelev Markus juhib endanimelist kvartetti ja on hinnatud ansamblipartner paljudele teistele. Aktiivselt teeb koostööd paljude Eesti muusikutega nii jazz- kui ka pop- ja rockmuusika valdkonnas. Tänu mitmekülgsusele on Markusel olnud võimalus mängida ning koostööd teha artistide ja koosseisudega nagu Metropol Youth Orchestra, Frankie Rousseau, Siim Aimla ja CvA Concert Big Band koos Aaron Parksiga. Ansambliga Son Swagga on Markus astunud üles Hollandi mainekatel festivalidel: Injazz, Super-Sonic Jazz Festival ja Make it – Jazz Festival. Foresighti koosseisus on ta esinenud Jazz in Duketown festivalil ja Kingsday Festivalil. Viimasel on ta üles astunud ka ansambliga Gallowstreet. Markus on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Amsterdami Konservatooriumi ning õpib hetkel Sibeliuse Akadeemias. Lisaks õppetegevusele on ta salvestanud oma esimese albumi „Frascati" (2022), mida on kiitnud paljud jazzmuusikavaldkonnas tegutsevad muusikud kui ka korraldajad.

ROBERT REBANE

Jazzkaar 2022

Robert Rebane on multiinstrumentalist, kes on alates 2019. aastast, pärast jazzmuusika õpingute lõpetamist Amsterdami Konservatooriumis, ennast igat võimalikku pidi eesti jazzmuusika maastikuga sidunud. Teda kohtab laval nii nooremate kui ka vanemate tunnustatud jazzmuusikutega, kelle hulka kuuluvad näiteks: Tobias Tammearu, Jana Kütt, Karl Madis Pennar, Martin Petermann, Paul Daniel, Jaan Pehk, Ingrid Rabi, Ramuel Tafenau, Anna Regina Kalk, Marianne Leibur, Bianca Rantala, Ivi Rausi, Ahto Abner jt. Robert on peamiselt laval basskitarriga, kuid tema loomingut esitavas koosseisus Pillikud ta ka laulab, mängib akordionit ja akustilist kitarri. Viimase aasta jooksul on ta aga teinud koostööd näitlejate Karmo Nigula, Ott Raidmetsa ja Kaspar Velbergiga muusikalises lavastuses „Amor Trio” hoopis kontrabassil. Viimase kolme kodumaal tagasi oldud aasta jooksul on ta olnud nii muusiku, arranžeerijana kui ka heliloojana seotud üle kümne erineva albumi valmimisega. Eesti jazziarhiivi jäädvustamisel on ta seotud nii heli- kui ka videorežissöörina, olles teinud kümneid ülekandeid ja salvestusi nii Philly Joe’s TV videomeeskonnas kui ka aidanud salvestada kontserte ja muusikavideoid vabakutselisena. Kui Robert pole festivalil parasjagu esindatud ühegi koosseisuga, siis leiab ta tihti sealt hoopis teistes ülesannetes.

TOBIAS TAMMEARU


Foto: Rene Jakobson

Tobias Tammearu on noorema põlvkonna silmapaistev saksofonist, helilooja ning bändijuht, kes on õppinud Heino Elleri nimelises Muusikakoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Amsterdami Konservatooriumis. Olles kasvanud üles teatriperekonnas, loob Tobias muusikat lisaks oma triole ka teatrilavastustele ja seda eriti tihedalt just viimastel aastatel. Lisaks on Tobias tegev koosseisudes New Wind Jazz Orchestra, Ramuel Tafenau „Gather Around”, Johannes Laas 5tet, Pillikud ja Jake Victor Twisted Heads (USA/BEL/SPA/EST). Neist viimane koosseis pälvis 2018. aastal muusikaväljaande DownBeat auhinna. Viimased aastad veab ta omanimelist ansamblit Tobias Tammearu Trio, kus mängivad veel Robert Rebane bassil ja Martin Petermann trummidel ning kellega avaldati 2020. aasta sügisel debüütalbum „Bivium”, mis pälvis nii kriitikutelt kui ka kohalikult publikult palju positiivset tagasisidet ning millega on esinetud mitmel pool Eestis.

Aasta Jazzansambel — kandideerida võib loominguliselt aktiivne kollektiiv, mis on edukalt tegutsenud mitte vähem kui kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud vähemalt üks album. Ansambli väikseim koosseis on duo ning juhtliige peab olema Eesti kodanik või resident. Auhinnafond: preemia 2000.- koostöös Eesti Autorite Ühinguga.

KARMEN RÕIVASSEPP QUARTET

Jazzkaar 2022

Karmen Rõivassepp Quartet on Taanis tegutseva Eesti lauljatari Karmen Rõivaasseppa ansambel. Kvartett loob muusikat nüüdisjazzi võtmes, mis oma põneva meloodia- ja harmooniakäsitluse ning unikaalse mängulisusega pakub sellele muusikastiilile midagi uudset. Kvarteti repertuaarist leiab peamiselt Rõivassepa omaloomingut, kuid kavas on ruumi ka huvitavatele jazzistandarditele. Juunis 2018 ilmus bändi debüütalbum „Dance of Sounds“, mis on Skandinaavia kriitikute poolt positiivselt vastu võetud. See album tõi kvartetile nominatsiooni Taani jazzmuusika auhindade jagamisel uustulnuka kategoorias. Plaadi põhiosa moodustavad Rõivassepa enda kirjutatud eesti- ja ingliskeelsed palad. Albumi ja ka live-esituste kandvateks elementideks on Rõivassepa rõõmsameelne ning vabalt voolav hääl ja haaravad kompositsioonid. 2021. aastal ilmus ansamblil teine album „Breathe”, mis on samuti kiidusõnu saanud nii kodu- kui ka välismaal. Ansambli rahvusvaheline karjäär on lennutanud neid paljudele erinevatele lavadele ning enamjaolt kohtabki Karmen Rõivassepp Quarteti esinemas välismaal.

MINGO RAJANDI QUINTET

Foto: Rene Jakobson

Mitmekülgse taustaga helilooja ning kontrabassimängija Mingo Rajandi on oma ansamblikaaslasteks kutsunud Eesti jazzi parimad tegijad — lauljatar Liisi Koikson, kitarrist Marek Talts, pianist Joel Remmel ja trummar Ahto Abner. Sügavamast kokkupuutest teatriga on pärit tema dramaturgiline lähenemine muusikale. Impulsse saab ta mitmetest kunstivormidest ja muusikažanritest; siin-seal võib kuulda mõjutusi erinevatest eksootilistest kultuuridest, vihjeid kaasaegsetele kompositsiooni-tehnikatele või tema kirge vabaimprovisatsiooni vastu. Mingo rütmiliselt aktiivne ja harmooniliselt mitmeplaaniline helimaailm toetub tugevalt tekstile – kasutatud on nii kodu- kui välismaist klassikat ning kaasaja tegijate värsket luulet. 2020. aasta augustis andis Mingo Rajandi Quintet välja oma esimese albumi „To Be!“, mis oli ka nomineeritud ka Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzialbumi kategoorias ning on pälvinud palju positiivset vastukaja. Ansambel on üles astunud erinevatel festivalidel ning andnud mitmeid kontserte kodumaal.

SOOÄÄR/YARALYAN/OUNASKARI


Foto: Herkki Merila

Eesti kitarrist Jaak Sooäär, Armeenia-Eesti bassist Ara Yaralyan ja Soome trummar Markku Ounaskari moodustasid trio 2016. aasta kevadel ning sellega on esinetud Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Eestis ja Soomes. Trio põhjamaise värvinguga muusika keskmes on meloodia. Lisaks Jaak Sooääre loomingule on kavas on ka eksootilisi armeenia viise ja improvisatsioone Johann Sebastian Bachi teemadel. Trio debüütalbumi „A Shooting Star” andis 2018. aasta sügisel välja tuntud saksa plaadifirma O-Tone Music, plaadiarvustused olid väga soosivad nii Saksamaal kui Eestis. 2020. aasta sügisel ilmus trio uus plaat „Goodbye July“, mille helikangas on taas kesksel kohal õhuline meloodilisus ning mis on samuti antud välja saksa plaadifirmal O-Tone Music alt. Sooäär/Yaralyan/Ounaskari on loominguliselt aktiivne kollektiiv, kes annab kontserte nii meil kui ka mujal ning kelle albumid on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu.

SUSANNA ALEKSANDRA QUARTET


Foto: Sven Tupits

Eesti laulja, laulusõnade autor ja helilooja Susanna Aleksandra lummab publikut oma traditsionaalsest kui ka modernsest jazzist, pop- ja folkmuusikast inspireeritud loominguga. Tema eesmärk on jutustada lugusid, mis puudutavad, ja teha muusikat, mis pakub midagi hingele. Kõrvu paitava tämbriga mängleb ta nii meloodiate kui sõnadega. Susanna Aleksandra koostöö Soome pianisti Joonas Haavistoga sai alguse 2018. aastal. Muusikutel on ühine nägemus muusika mitmekihilisusest, ühendades keerukaid harmooniaid ja vorme sisukate tekstide ja tugevate meloodiatega. Hiljem lisandusid kontrabassist Joonas Tuuri ja trummar Ville Pynssi. Ansambel on tänaseks andnud välja kaks albumit. Susanna Aleksandra Quarteti album „Souls of the Night“ ilmus Jaapanis 2020. aasta märtsis (Blue Gleam) ja „The Siren“ Soomes 2021. aastal (Eclipse Music). Kriitikute kiidetud album on pälvinud positiivset vastukaja kogu maailmas. See oli ka Jazzwise’i ja European Jazz Networki kuu albumite nimekirjas ning Jaapani ajakirja Jazz Critique aasta albumite edetabelis.

TITOKS

Jazzkaar 2022

Virtuoosne, särav, tähelepanu püüdev ja vägagi tehniline, ent samas kõrvale mahe – nõnda võib iseloomustada Titoksi helikeelt. Kvarteti muusika viib rännakule, kus avastatakse unustatud nostalgilisi meloodiaid, energiast pakatavaid svingirütme ja suitsuse salongimuusika sumedat atmosfääri. Kvarteti on oma muusika aluseks võtnud gypsy-jazzi stiili, mida iseloomustab kitarri tugev rütmiline saade la pompe. Kvartetis on ainult keelpillid: viiul, kitarr ja kontrabass. Koosseisu debüütkontsert toimus 2016. aastal festivalil IdeeJazz ning kolmiku debüütalbum „When Day is Done” ilmus 2018. aastal. Sügisel oma 5. sünnipäeva tähistanud ansambel on andnud arvukalt kontserte nii kodu- kui ka välismaal ning varsti on oodata ka uut heliplaati. Titoksisse kuuluvad viiuldaja Kristjan Rudanovski, kitarristid Jaanis Kill ning Ainar Toit ning kontrabassist Robert Nõmmann.

Aasta Jazzihelilooja — auhinna eesmärk on tunnustada jazziheliloojaid, kes panustavad meie valdkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd teiste muusikutega nii Eestis kui ka väljapool. Kandideerida võib loominguliselt viljakas jazzihelilooja/loominguline rühmitus, kes on viimase kahe aasta jooksul silma paistnud oma heliloominguga ja/või kellelt on tellitud teoseid. Teos peab olema noodistatud ja kontserdil ette kantud. Auhinnafond: preemia 2000.- koostöös Eesti Autorite Ühinguga.

JANNO TRUMP

Foto: Kaupo Kikkas

Janno Trump on Eesti üks hinnatumaid noorema generatsiooni bassiste, eelkõige tegev jazzmuusikuna, kuid mänginud ja plaate salvestanud ka väga erinevate pop- ja rockartistidega. Ta on kirjutanud muusikat nii väiksematele jazzansamblitele kui bigbändile, olnud mitmete suurte muusikaprojektide kunstiline juht ning on eestvedajaks kollektiividele JT Conception ja Janno Trump Clarity Ensemble, millega anti välja just esimene singel. Janno Trumpi loomingut esitav jazzi, funki, jazzrocki ja maailmamuusika piirimail mängiv 10-liikmeline gruuviorkester JT Conception kutsus ta kokku 2015. aasta kevadel ning tänaseks on nad välja andnud kaks plaati: „One” (2016) ja „Wait for it” (2017). 2017. aastal pälvis Janno Noore Jazzitalendi auhinna. 2021. aastal lõi ta aga uue muusikalise koosluse Janno Trump Clarity Ensemble, milles kohtuvad karge põhjamaise soundiga klaveritrio ning õrna ja kammerliku kõlaga keelpillikvartett. Viimaste aastate olulisemateks heliloominguteks on Jannol JT Conceptioni lugude arranžeerimine New Wind Jazz Orchestrale (Jazzliidu hooaja lõppkontsert Vabal Laval) ning ka Nils Landgreni ja JT Conceptioni ühiskava arranžeeringuid käesoleva aasta märtsis.

BIANCA RANTALA

Foto: Sohvi Viik

Bianca Rantala on noor helilooja, dirigent ja muusik, kes on tuntust kogunud oma arranžeeringute, loomingu ja muusikaliste kollektiivide juhtimisega nii Eestis kui ka Soomes.Hetkel õpib Rantala Helsingis Metropolia ülikoolis jazz-kompositsiooni ja muusikaproduktsiooni ning õpetab Tallinnas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis vokaalansambleid ja jazzkoori. Tema rõhk on erinevate kollektiivide juhendamisel, heliloomingul ja arranžeerimisel, enim kirjutab ta just bigbändidele, puhkpilli- ning sümfooniaorkestritele ja vokaalansamblitele. Rantala on pälvinud mitmeid auhindu ja tunnustusi, nt aastal 2020. Aastal võitis ta Baltimaade bigbandi heliloomingu konkursi ja aastal 2021. valiti ta Saksamaal Kölnis aset leidnud „European Composers” programmi heliloojaks. Aastal 2021. valmis tal koostöös Bianca Rantala String Orchestraga 10-teoseline kogumik, milles osalesid solistidena Jukkis Uotila, Holger Marjamaa, Jukka Eskola, Susanna Veldi ja paljud teised. Viimaste aastate jooksul on ta kanda kinnitanud eesti jazzimaastikul arranžeerija ja heliloojana ning on tuntust kogumas soome muusikaskeenes helilooja, dirigendi ja klahvpillimängijana. Muusika on Biancale saanud elu missiooniks ning tema unistus on viia Eesti bigbändid ning levimuusikaorkestrid uuele tasemele, arendada Soome-Eesti muusikute ja orkestrite vahelist koostööd ning inspireerida ka tulevasi jazzmuusika naisdirigente.

KRISTJAN RANDALU

Foto: Kaupo Kikkas

Kristjan Randalu on üks aktiivsemaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas. Tänu mitmekülgsele loomingulisele tegevusele on Randalu esindanud Eestit maailma mainekatel jazzifestivalidel ja olulisematel kontserdilavadel, olles hinnatud nii jazzi- kui ka klassikalise muusika interpreedi ja heliloojana. Randalu helikeel ulatub põhjamaisest heakõlalisest ilust nüüdisklassika väljakutsuvate helikõladeni ja selle emotsioonaalsed piirid hõlmavad nii arvopärdilikku vaikusemaailma kui ka rokilikku rütmistiihiat. Heliloojana nimetab Randalu oma mentorite seas Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsat, kellega teda ühendab tähelepanelik lähenemine vormile ja harmoonilisele struktuurile. Ajakiri Jazz Times kirjeldab tema muusikat kui „tundmatut ja eksootilist maad”. ECM-i artist Randalu rikkalik looming hõlmab üle 40 albumi ja talle on omistatud rohkeid auhindu, sh Aasta Jazzmuusik (2011) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2020). Rahvusvaheliselt tuntud pianist on nii interpreedi kui ka heliloojana aastate jooksul aina julgemalt ja mitmekülgsemalt näidanud oma loomingulist palet, kirjutades muusikat nii ansamblitele kui ka suurematele koosseisudele meeskoorist sümfooniaorkestrini. 2020. aasta suvel kõlas esmakordselt Randalu kava koos New Wind Jazz Orchestraga Triigi Filharmoonias. 2021 a. Jazzkaarel esitletud uus kava koos New Wind Jazz Orchestraga ilmub septembris Whirwind Records-i alt.

PEEDU KASS

Foto: Kaupo Kikkas

Peedu Kass on Euroopa jazzmaastikul hinnatud kontrabassist, kes ületab mitmekülgse muusikuna žanripiire. Ta on teinud koostööd Euroopa ja Ameerika silmapaistvate jazzmuusikutega nagu Seamus Blake, Django Bates, Tony Allen, Marilyn Mazur jt. Tema loodud Peedu Kass Momentum pälvis Aasta Jazzansambel 2017 auhinna ning valiti esimese Eesti jazzikollektiivina esinema maailma suurimale jazzimessile „Jazzahead!“. Jazziõpingute kõrvalt on Kass tudeerinud heliloomingut Tõnu Kõrvitsa juures ning musitseerib muuhulgas ansamblites Miljardid, Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina. Ta on komponeerinud muusikat sümfooniaorkestrile, bigbändile, televisioonisaadetele ning tema pillimäng kõlab enam kui 30 heliplaadil. 2020. aasta Jõulujazziks seadis Kass kammeransamblile ning solitstidele J. S. Bachi muusikat. Kontserdil kõlasid aariad Bachi jõuluaegsest suurvormist „Magnificat“ ja töötlused erinevatest instrumentaalteostest. Samal aastal arranžeeris ja produtseeris ta Siiri Sisaski pala „Sumeri naine” kammeransamblile. 2021. aasta suvel toimus Kassi suurteose „Hiiglase hällilaul“ esmaettekanne kontrabassile ja keelpilliorkestrile koostöös Tallinna Kammerorkestriga, mis pälvis laialdaselt positiivset vastukaja.

SIIM AIMLA

Jazzkaar 2022

Mitmekülgne muusik Siim Aimla on Eesti jazzimaastikul tegev juba paarkümmend aastat – tema nakatavat energiat ja teravmeelsust on jagunud kõigile, kes on muusikuga koostööd teinud. Ta on saksofonist, arranžeerija, dirigent, õpetaja. Ta on õppinud klarnetit ja koorijuhtimist Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; õpetajana juhendab ta hetkel Otsa-kooli rütmimuusikuid. Lisaks jazzmuusika autoriloomingule ja arranžeeringutele on Aimla loonud ka hulgaliselt koorimuusikat ning teatri- ja lavamuusikat ning ta on Estonian Dream Big Bandi peadirigent. Aimla on esinenud koos paljude tuntud artistidega nagu Kurt Elling, New York Voices, Randy Brecker, Nils Landgren, Victoria Tolstoy jt. Ta on loonud kaks muusikalist lavateost segakoorile „Kalevipoeg“ (2017) ning „Libahunt“ (2020). Aimla on avaldanud mitmeid albumeid, näiteks „Pühendus“ koos Tafenau-Aimla kvintetiga, „Finest Groove“ koos Siim Aimla kvartetiga, „Mu süda ärka üles“ koos Helin-Mari Arderi ja Tallinn-Riia jazzkvartetiga ning viimati kaks albumit endanimelise ansambliga Siim Aimla Funk Band. Lisaks on ilmunud audioraamat „Uus signaal surnud tähelt” koos Jürgen Roostega ning hetkel on valmimas Aimla jazzkvartetilt uus album „Still Growing“, kus mängivad Holger Marjamaa, Jukkis Uotila ja Heikko Remmel.

Jazziedendaja 2022 — auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Auhinnale ei saa kandideerida Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu töötajad. Auhinnafond: kõige nutikam JURA E8 espressomasin festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul.

GÜLNAR MURUMÄGI


Jazzkaar 2022

Gülnar Murumägi on Haapsalu Kultuurikeskuse direktor olnud üle 20. aasta. Haapsalu Kultuurikeskuse põhiline ülesanne on korraldada kohalikku kultuurielu igapäevasest huvitegevusest suurte üle-eestiliste festivalideni. Kultuurikeskuse tegevus ulatub maja seinte vahelt kaugemale, suur osa linna vabaõhuüritustest, sealhulgas Valge Daami aeg on kultuurikeskuse korraldada. Et suur osa Gülnari südamest kuulub ka jazzmuusikale, kutsus ta ellu Haapsalu jazziklubi, mis toob kohalikeni nii kodu- kui ma välismaa jazzitippe. Hoolimata väljakutsuvatest aegadest on Gülnar andnud endast kõik, et kontserdid saaksid toimuda. Igal hooajal korraldab Haapsalu Kultuurikeskuses asuv aastatepikkuse kogemusega jazzklubi jazzikontserte koostöös nii Jazzkaare kui ka Eesti Jazzliiduga. 2020. aasta suvel kutsus ta ellu koos Raivo Tafenauga TAFF:festi, mis on Haapsalus juulikuu alguses toimuv jazzifestival, mis pakub publikule kõrgetasemelist programmi nii kodu- kui ka välismaiste jazzmuusikutega.

KLASSIKARAADIO

Klassikaraadio meeskond seisab hea selle eest, et lisaks klassikalisele- ja maailmamuusikale jõuaksid eetrisse ka jazzstandardid, uus jazzmuusika, uute albumite ja esinejate tutvustused. EBU muusikavahetusprogrammist valitakse saadetesse parimaid ja värskemaid salvestusi laiast maailmast ja parimad eesti jazzi salvestused saadetakse omakorda EBU-le, tänu millele kuulevad parimat Eesti jazzi sajad tuhanded jazzisõbrad üle Euroopa. Eesotsas muusikaajakirjanik Ivo Heinlooga on Klassikaraadio võtnud südameasjaks kodumaise jazziajaloo talletamise läbi persooni-intervjuude. Jazzkaare 32-aastase ajaloo jooksul on Klassikaraadio salvestanud igal aastal arvukalt jazzikontserte ning otseülekanndetes teinud lisaks intervjuusid nii kodumaiste kui välismaiste jazzmuusikutega. Pea igal aastal on Klassikaraadio valinud ühe silmapaistva eesti jazzmuusiku esinema EBU jazzorkestrisse, tänu millele on paljud meie muusikud leidnud endale erinevatest maadest loomingulisi mõttekaaslasi kogu eluks. Klassikaraadio teeb kõik, et muusikute koostöö helisalvestusmeeskonnaga sujuks ning raadiokuulajad saaksid muusikaelamuse.

KAUR KENK

Jazzkaar 2022

Helikunstnik Kaur Kenk on viimastel aastatel panustanud Eesti jazzmuusikute ja -festivalide täiuslikku helindamisse. Ta on olnud asendamatuks helindajaks Jazzkaare festivalidele kui ka hooaja kontsertidele. Ta on olnud mitmeid aastaid helikunstnikuks Tallinn Music Weeki jazzi showcase-l ning on helindanud arvukaid Eesti Jazzmuusikute kontserte ka väljaspool festivale nii kodu- kui ka välismaal — nt Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Liisi Koikson jpt.

RAIVO TAFENAU

Foto: Kaupo Kikkas

Saksofonist, akordionist, ansamblijuht ja helilooja Raivo Tafenau on üks Eesti jazzi säravamaid isiksusi. Tafenau on hea suhtleja, kes oskab avada kuulajate südamed ja mängida lähedaseks muusika, mida ta ise nii palavalt armastab. Tallinna südames seisab üks vanalinna väärikamaid hooneid – Mustpeade maja ning just nende sajanditevanuste seinte vahel tegutseb piirideülest ja loomingulist vabadust taotlev jazziklubi TAFF Club, mille president Tafenau on. Kaheksa hooaja vältel on TAFF Clubi lavalaudadel üles astunud enamik eesti jazziskeene paremikust. Viimastel hooaegadel on TAFF Clubi laval sündinud mitmeid erikavasid, mis on kokku pandud vaid meie publiku jaoks. Lisaks kutsus Raivo Tafenau koos Haapsalu Kultuurikeskuse ning Gülnar Murumäega 2020. aasta suvel ellu festivali TAFF:fest Haapsalus, mis on kujunenud kahe aastaga jazzisõprade suviseks kohtumispaigaks.

VÕRU JAZZIKLUBI


Foto: Stella Hainsoo

Võru jazziklubi on MTÜ Võru Loomeseltsi poolt korraldatav jazzmuusika üritustesari, mis on alates 2015. aasta aprillist nii iseseisvalt kui ka koostöös Eesti Jazzliiduga Võru publiku ette toonud mitmekümneid erinevaid professionaalseid jazzikollektiive nii kodumaalt kui kaugemalt. Klubi kontserdid toimuvad kord kuus ja hooaeg kestab veebruarist detsembrini. Esimesed kolm hooaega toimusid kohvikus Spring Cafe, kuid alates neljandast hooajast asub klubi kultuuri- ja kunstiinimeste poolt hinnatud Stedingu kohvikus. Võru Jazziklubi on muutunud väga oluliseks kontserdipaigaks nii Lõuna-Eesti publikule kui ka Eesti jazzmuusikutele, kes meeleldi oma loomingut seal tutvustamas käivad.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid