Eestikeelne õpe Narvas on ohus
Narva ainus eestikeelset õpet pakkuv Narva eesti gümnaasium on õpetajatest tühjaks jooksmas, kuna linn planeerib tuleva aasta algusest loobuda neile kuni 30 protsendini küündinud palgalisa maksmisest. Olukorra päästaks vaid see, kui riik appi tuleks, ja vähemalt haridus- ja teadusminister on abi ka lubanud.
Põliseid narvakaid on koolis kolmekümnest õpetajast vaid kaks – kõik ülejäänud on mingil ajal Narva sisse rännanud. Õpilasi on koolis 240.
„Selge on see, et Narva pole väga populaarne linn, kuhu õpetajaks tulla. Ma ei ole küll hiromant, aga eks ta karta ole, et õpetajad hakkavad Narvast lahkuma,” rääkis gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei.
Kaks tahku
Kroon-Assafrei sõnul on palgalangusel kaks tahku – ühelt poolt on kuni 30-protsendiline palgalangus õpetajate jaoks liiga jõhker, teisalt seab Narva linn niiviisi ohtu ainsa Narva eestikeelse gümnaasiumi tuleviku.
Eile suhtles Kroon-Assafrei ka ligi 70 000 elanikuga Narva linnajuhtidega, kuid seni käegakatsutavaid lahendusi pole.
Narva linnapea Tarmo Tammiste ütles, et lisatasude maksmisest gümnaasiumi õpetajatele loobuti, sest linnal pole raha.
„Eks kala otsib sealt, kus on sügavam, ja inimene sealt, kus on parem. Kui palk saab määravaks, siis mis seal parata,” arvas Tammiste.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Narva linnal juriidiliselt õigus õpetajatele palgalisa mitte maksta. „Kuid asjal on ka moraalne aspekt ja selles osas näitab Narva linnavõim, et ta pole saanud aru eesti keele kui riigikeele eriseisundist Narvas.”
Kuna riik ei saa Lukase sõnul pealt vaadata, kuidas ühes Ida-Virumaa suurlinnas satub eestikeelne gümnaasiumiharidus ohtu, siis lubab minister, et riik asub ise maksma õpetajatele palgalisa.
„Kaalun tõsiselt käivitada programmi, et toetada Ida-Virumaal eestikeelset õpet ja selle juures on ka palgalisa. See ei puuduta vaid Narvat, vaid ka Sillamäed ja Kohtla-Järvet,” lisas Lukas. Tema kinnitusel on tal 2010. aasta eelarves olemas integratsiooniraha spetsiaalselt Ida-Virumaa õpetajate motiveerimiseks. Seega muude piirkondade koolidel riiklikku palgalisa oodata ilmselt pole.
Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor Kalmer Puul ütles, et riigi otsus oleks ka Järve gümnaasiumi seisukohast tervitatav. „Ärgu nüüd muu Eesti pedagoogid pahandagu, aga Ida-Virumaa eestikeelsetes koolides tuleb õpetajatel kakskeelsetest või muukeelsetest perekondadest pärit õpilastega kõvasti rohkem tööd teha,” lisas direktor Puul.
1990-ndate algusest otsustas valitsus riigieelarve kaudu toetada äärealadele õpetama siirdunud üldhariduskoolide töötajatele palgalisa ja muid toetusi, nagu näiteks kolimistoetust. 2002. aastal loobus riik nii Kihnu, Ruhnu kui ka Ida-Virumaa õpetajatele palgalisa maksmisest ning ainsa omavalitsusena otsustas toona Narva, et jätkab Narva eesti gümnaasiumi õpetajatele palgalisa maksmist.
Tallinn lubab palgalisa maksta
•• Ainsa suurema omavalitsusena plaanib riiklikest üldhariduskoolide õpetajatele kehtestatud alampalgamääradest nelja protsendi võrra kõrgemat tasu õpetajatele ka tuleval aastal maksta vaid Tallinn.
•• Tartu abilinnapea Karin Jaansoni sõnul on Tartus õpetajatele võimalik maksta teatud lisatasusid, kuid üleüldiseks palgatõusuks praegu raha pole.
•• Valga linnapea Ivar Unt rääkis, et ka Valgas makstakse õpetajatele palka riiklike alammäärade järgi, kuigi veel selle aasta keskpaigani suudeti maksta paariprotsendist palgalisa.
•• Pärnu abilinnapea Jane Mets ütles, et Pärnu pole viimastel aastatel õpetajatele linnakassast lisa maksnud ja praegu selleks ka raha pole.
•• Haridustöötajate liidu juhi Sven Rondiku sõnul on tuleval aastal vaid ükskikud omavalitsused plaanimas õpetajatele riiklikest alammääradest veidi kõrgema palga maksmist. Jaanipäeva paiku oli Eestis 20 omavalitsust, mille üldhariduskoolide õpetajad said riiklikest määradest kõrgemat palka.
