"Füüsiliselt nõrgemad said tunda pidevat sõimu ja peksu," ütles kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Georgi Kokoshinski. "Teised sõdurid tõukasid neid hämaras kasarmus ning lõid susside ja vitsaga. Kord löödi ühte poissi nii kõvasti, et tal tuli ninast veri välja."

Sõjaväepolitsei viib läbi teenistuslikku juurdlust Kuperjanovi C-kompanii juhtkonna suhtes, et selgitada kaadrikaitseväelaste võimalikku vastutust toimunu üle.

Tagakiusatud ajateenijad olid füüsiliselt nõrgad ning viibisid sagedase haigestumise tõttu tihti laatsaretis. Seetõttu ei suutnud nad kompaniisse naastes teistega võrdväärselt teenistust jätkata.

Nõrgemate ajateenijate tõttu kannatas kogu kompanii. Pärast äpardunud riviõppust pidid ka teised ajateenijad tegema lisatunde. See tekitas neis viha ja põlgust ning nad hakkasid mahajääjaid karistuseks terroriseerima.

Kiusamist ja mõnitamist alustati tavaliselt enne öörahu, kui kasarmutuled kustutati ning sõdurid heitsid voodisse.

Kolm tagakiusatut ei pidanud vägivallale vastu ning lahkusid väeosast luba küsimata. Kodus rääkisid poisid vanematele väeosast lahkumise põhjustest. Pataljoni juhtkond algatas juurdluse vanematelt kuuldu põhjal.

Kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimäe sõnul pöörab kaitsejõudude peastaap kaitseväes ette tulevatele seaduserikkumistele suurt tähelepanu ning kui juurdluse tulemustest peaks selguma, et kaadrikaitseväelased olid juhtunust teadlikud või isegi soosisid nõrgemate terroriseerimist, saavad ülemad selle eest karmilt karistada.

"Mulle on vastuvõetamatu, kui ohvitser või allohvitser loob distsipliini rusikate abil," ütles Roosimägi. "Sellistel inimestel pole kaitseväes kohta."

Ajateenijad saavad valida esindusmehe

Kaitsevägi tahab ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste vahel tekkivate probleemide kiiremaks lahendamiseks luua esindusmeeste süsteemi.

Iga allüksuse ajateenijad valivad endi seast esindusmehe, kes otsivad nende muredele juhtkonnaga läbi rääkides lahendusi.

Kõigepealt valib endale esindusmehe iga rühm. Seejärel valivad rühmade esindajad endi seast kompanii esindaja ning kompaniide esindajad valivad pataljoni esindusmehe.

Esindusmees ei pea temalt abi palunud ajateenija nime kellelegi avaldama. Esindusmehel on luba pöörduda küsimustega otse pataljoni ülema poole, kuid ainult siis, kui alama astme ülematega pole võimalik probleemi lahendada.

Esimese pataljonina käivitus esindusmehe-süsteem Tallinnas tagalapataljoni õppekompaniis.

"Valisime õppekompanii seetõttu, et nad on alles teenima tulnud poisid ning tahtsime, et nad harjuksid uue süsteemiga kohe algusest peale," lausus kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna planeerimisjaoskonna ohvitser nooremleitnant Rasmus Lippur.

Lippuri sõnul ei ole uue süsteemi näol tegemist ajateenijate ametiühinguga. "Peamine eesmärk on sõdurite elu- ja olmetingimuste parandamine," rääkis Lippur.

Kui esindusmees kaotab ajateenijate usalduse, võivad nad tema volitused kohe peatada ja uue esindusmehe valida.