Kas eriolukorra piirangud on põhjendatud? Kahtlejaid leiab ka tunnustatud teadlaste seas. Kuid kahtleja isiklikud kahtlused ei tohiks mõjutada teadustööd. Foto: Andres Putting

Ei saa nimetada valeinfoks viiteid uuringutele, mis COVID-19 suremust gripiga võrdlevad. Samal ajal on konkreetsed uuringud saanud ka omajagu kriitikat ning leidub arvukalt samaväärseid teadustöid, mille leiud on näiteks suisa vastupidised.

Vaieldamatu maailma tippülikooli Stanfordi Ülikooli teadlased järeldasid antikehade testide põhjal, et koroonaviirus võib olla USAs levinud rohkemate inimeste seas, kui seni arvati: uuringu tulemusi kogu populatsioonile laiendades võiks nakatunud olla suisa kaks protsenti inimestest. Kalifornia osariigi Santa Clara maakonna näitel oleks nakatuvus seega 50 kuni 85 korda suurem seni arvatust.

Kuigi see võib näida pealtnäha halb uudis, siis tegelikult tähendaks leid, et järelikult on viiruse letaalsus ja sümptomaatilisus oluliselt väiksem, kui seni arvatud.

Seda järeldavad ka kodanikud, kes vastavat uuringut sotsiaalmeedias jagavad.

“Sisuliselt on alla 65-aastasel inimesel viiruse "hotspotis" elades oht surma saamiseks umbes sama, mis igapäevaselt ca 20 kilomeetrit autoga sõites. Autosõitu aga ei torma isegi üsna radikaalsed rohelised liiklusohutuse seisukohast keelama,” järeldab uuringu tulemusi jaganud postituse autor.

Tuleb rõhutada, et Stanfordi uuringu näol on tegemist sisuliselt mustandiga. Nagu enamikke COVID-19 teadustöid, pole ka seda uuringut eelretsenseeritud. Nagu selgub tagasisidest, oleks retsenseerimist hädasti ka vaja.

Kriitika Stanfordi teadlastele

Stanfordi Ülikooli teadlased võtsid valimisse 3330 Santa-Clara maakonna elanikku. Just nimetatud uuringu valim tekitab teistes teadlastes probleeme.


“Ma arvan, et need teadlased võlgnevad meile vabanduse,” arvustab põhjalikult teise eliitülikooli Columbia Ülikooli statistikaprofessor Andrew Gelman.

Tema sõnutsi pole võimalik, et uuringus oleks valepositiivsetest tulemustest tingitud statistilist viga arvestatud pädevalt ning sellise valimi juures võib eksimusel olla tohutu mõju. Samuti polnud tema hinnangul inimeste valimisse kaasamine piisavalt juhuslik (vabatahtlikkuse alusel kipuvad end üles andma need, kel on põhjust end testida).

Need vead mõjutavad potentsiaalselt uuringu tulemusi kategooriliselt, kuna suremuse arvutamisel on tohutu mõju ka mõnel üksikul protsendipunktil või komakohal.

"Need on sellised käkid, mis juhtuvad siis, kui soovite põneva leiuga tormata ning te ei vaata liiga hoolikalt seda, mida võisite valesti teha," kirjutab ta.

"Tõsiselt, ma võin seda kasutada oma klassis näitena, et näidata, kuidas EI TOHI statistikat teha,” kirjutas Baseli Ülikooli Erik van Nimwegeni labori Twitteri-konto.


"Autorid pole püüdnud lahendada selgelt teadaolevaid eelarvamusi ja kogu uuringu ülesehitus on problemaatiline," kirjutas California ülikooli Santa Cruzi nakkushaiguste uurija Marm Kilpatrick.

Subjektiivsemat kriitikat on põhjustanud ka uuringu läbiviijate sõnavõtud enne uuringuga alustamist, millest kostus kriitikat valitud meetmete vastu ning viiruseohu alatähtsustamist, mis koosmõjus statistiliste küsitavustega näitab kinnituskalduvuse (confirmation bias) ohtu.

Uuringu autorid selgitasid Buzzfeedile et nad kavatsevad peagi avaldada üksikasjaliku lisa, milles käsitletakse tehtud kriitikat ja mis hõlmab tööle esitatud soovitusi.

"Oleme viimase paari päeva jooksul saanud oma töödokumendile hulgaliselt konstruktiivseid märkusi ja ettepanekuid," ütles Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor Jayanta Bhattacharya.

"Täpselt nii peaksid vastastikused eksperthinnangud teaduslikus töös toimima ja loodame selle tähtsa töö jätkamisel teha koostööd teiste teadlastega," sõnas ta.

Nii tuleb kokkuvõtvalt öelda, et uuringu tulemused võivad olla tõesed, kuid ei ole kindlasti kinnitatud ning järeldused võivad muutuda, arvestades senist ülekaalukat tagasiside ülejäänud teadlastelt.

Eksitavad võrdlused gripiga

Sama sotsiaalmeediapostitus viitab ka Oxfordi ülikooli uuringutulemustele, mille järgi on COVID-19 suremus 0.1 kuni 0.36 protsenti. Kuigi tegemist on samuti retsenseerimata tööga, ei ole alust neis numbrites otseselt kahelda.

Nimetatud uuringute põhjal väidetakse tihti, et järelikult COVID-19 letaalsus ei pruugi olla hullem gripist (0.1%), mis pole ju nii tõsiseid liikumispiiranguid kaasa toonud.

Esiteks, täpselt samaväärtuslikke uuringuid leiab ka kurvemates toonides: Columbia Ülikooli epidemioloog Jeffrey Shaman hindab suremuseks näiteks 0.6 protsenti. Bloomberg on kokkuvõtvalt välja toonud veel retsenseerimata uuringuid Euroopa tippülikoolidest, mille andmetel kõigub suremus 0.37 ja 0.8 vahepeal. Samuti viitavad uuringud, kuidas piirkonniti võib suremus oluliselt erineda.

Kokkuvõtvalt leiab järeldusi seinast seina ning kõige optimistlikum järeldus on 0.1 (sama, mis gripil), kõige pessimistlikum 1.07 (kümme korda hullem kui gripil).

Teiseks, ei tee võrdlus gripiga olukorda just palju helgemaks, sest gripp ongi väga tõsiseltvõetav terviseoht. Eestis haigestus 2018/2019 hooajal grippi hinnanguliselt 45 – 55 000 inimest, mis näitab, et tegemist on samuti väga nakkava haigusega, mis võib viia eluohtlike epideemiateni.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu suri viimasel hooajal märkimisväärsed 57 haigestunut vanuses 13–97 eluaastat, neist 48 (84,2 protsenti) olid vanemaealised patsiendid vanuses 65+. Suri üks raskete kaasuvate haigustega 13-aastane laps.

Tervisehoiutöötajad ja -ametnikud on korduvalt väljendanud seisukohta, et ega ka grippi võeta meil piisavalt tõsiselt.

Kuid kolmandaks, COVID-19 statistika absoluutarvud ei näi kuidagi gripist meeldivamad, pigem ikka vastupidi. Võrdluseks, Eestis on tuvastatud 1666 koroonaviirusesse nakatunut (33 korda vähem tuvastatud gripijuhtumitest eelmisel hooajal, kuid ei tasu unustada, et koroonaviiruse puhul ei kajasta testimised kogupilti, nagu ülalolevad uuringud viitavad) ning surmade arv on seejuures (kirjutamise hetkel) sarnane: 50.

USA näide annab ehk parema ülevaate, kui teeb seda pisike Eesti. Gripisurmasid on Ameerika Ühendriikides 0.1 protsenti haigestumistest ning aastate lõikes varieerub seega surmade arv 12 000 ja 61 000 vahel, olenevalt hooajast. Võrdluseks, COVID-19 põhjustatud surmade arv on aga juba ületanud USAs 61 600 ning arv suureneb endiselt kiiresti.

Juba suuremaks paisunud arv on tekkinud ülimalt pretsedenditute liikumispiirangute juures, mistõttu on keeruline hinnata, millised oleks tagajärjed ilma nendeta. Ilmselt mitte meeldivad.

Tartu Ülikooli keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Mario Kadastik on arvutanud, et seni teadusnõukogu arvestatud mudelite järgi sureks Eestis enamiku ühiskonna nakatumise korral (mida soovitakse karjaimmuunsuse tekkeks) covidisse 12 000 inimest, mistõttu tema seab liikumispiiranguteta karjaimmuunsuse saavutamise teooria kahtluse alla. Lisaks tasub pandeemia puhul alati rääkida ka kaudsetest surmadest, mida võib põhjustada meditsiinisüsteemi ülekoormus.

Neljandaks, on teisi näitajaid lisaks suremusele, mida viiruse ohtlikkuse puhul tuleb arvesse võtta, näiteks peiteaeg ning nakatumise määr (R0 number): mõlemad näitavad WHO andmetel COVID-19 ohtlikkust võrreldes gripiga.

Kokkuvõtvalt: gripiga võrreldavaid tulemusi annavad tõepoolest kõige optimistlikumad uuringud. Leidub aga enam retsenseerimata uuringuid, mis näitavad koroonaviiruse suremust (kogu populatsioonis, mitte nooremate seas) suuremana kui suremust grippi. Viimast paistavad kinnitavat ka lihtlabased absoluutarvud. Samal ajal väita sajaprotsendilise veendumusega, et üks on teisest selgelt hullem või need haigused on samaväärsed, on veel liiga vara.

Eksitavad võrdlused Rootsiga

Lisaks gripiga võrdlemisele, on levinud argument erinevad võrdlused Rootsiga. Levib eksiarvamus, justkui:

  • Rootsi pole võtnud kasutusele tõsiseid meetmeid koroonaviirusega võitlemiseks.
  • Rootsit on saatnud liikumispiiranguteta suurem edu kui neid riike, kus piirangud on ranged.

Tõsi ta on, et Rootsi lähenemine on liberaalsem ning erineb teistest riikidest, kuid tihti on nende meetmete erinevust ja efektiivsust kommentaariumites ja avalikes arvamustest selgelt ülevõimendatud ning esitatud eksitavaid postulaate.

Tegelikult kehtib ka Rootsis soovituslik suunis, et inimesed peaksid püsima kodudes. Tõsi, seda ei rakendata sunniga, kuid Rootsi asepeaminister Isabella Lovini väitel andmed näitavad, et inimesed soovitust siiski järgivad. Samuti on Rootsis keelatud kogunemised enam kui 50 inimesele.

Rootsi soov on tõesti saavutada karjaimmuunsus (mis on pikas perspektiivis ilmselt paljude riikide soov), kuid seda siiski kontrollitud tempos.

Teiseks on Rootsi COVID-19 surmade arv testimiste kohta (rahvaarvu arvestades) kuus korda suurem kui Norras ja Soomes, kolm korda suurem kui Taanis ning näitaja ületab isegi maailma enim nakatunud riiki: Ameerika Ühendriike. Miljoni elaniku kohta on Rootsis surnud pisut rohkem kui USAs, 2,5 korda rohkem kui Taanis ja viis korda enam kui Norras.

Politifact selgitab, et ka haigestumiste arv kasvab Rootsis kiiremini kui näiteks Norras.

Bostoni Ülikooli biostastika professor Helen Jenkins selgitas Politifactile, et üleüldse tuleks hoiduda absoluutsete hinnangute andmisest Rootsi meetmetele, kuna pandeemia siiski kestab ning meetmete tulemuslikkus selgub alles pika aja vältel (täiesti võimalik, et teiste numbrid jõuavad Rootsi näitajatele pika aja peale järele ning suisa mööduvad neist).

Hinnang: tihti on eksitava infoga nõnda, et kuigi allikad on õiged, ei pruugi seda olla järeldused. Tegemist EI OLE valeinfoga, kui viidata tunnustatud ülikoolide uuringutele, mis näitavad COVID-19 suremust gripiga võrreldavana. Omaette küsimusi tuleks esitada aga veendumuste ja järelduste kohta, mida üksikust retsenseerimata uuringust teha. Vaadates otsa tervikpildile võib öelda, et väide, justkui koroonaviiruse haigus COVID-19 on sama "ohutu" kui gripp, on sama tõene, kui väide, et see on kümme korda ohtlikum.

Täiendus: sotsiaalmeedias jagatakse vastavat postitust ka viitega fotole, millel üritataksejätta muljet, justkui epideemiat ei ole olemas. Fotol olev info ja nimetatud uuringud on loomult täiesti vastuolulised ning välistavad teineteise. Sellisel kujul ja kontekstis nimetatud info jagamist nimetame koosmõjus osaliselt vääraks, erinevalt ilma fotota postitusest.

Koos sellise fotoga on nimetatud teadustöödele viitamine aga selgelt valelik ja eksitav. Need teadustööd ei välista kuidagi epideemia olemasolu, pigem vaid kinnitavad seda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!