Rohepööre on paratamatult meil juba käimas, seda veavad täna peamiselt ettevõtjad. Ning nagu nemad ütlevad, siis riik pisut lohistab jalgu järgi: ei julgeta võtta vastu rohepöörde olulisi otsuseid, kuna ei soovita eksida nii pikki mõjusid omavas teemas. Aga, milline peaks siis olema roheline toasoe ...
Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastatel 2021-2027) toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Juba alates 2023. aastast tuleb pindalatoetuste puhul kasutada kaugseire meetodeid. Mida kaugseire endast kujutab, räägivad PRIA juhtkonna arendusnõunik Mariell Viinal...
Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega rajatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Tegelikult saab iga inimene, kellel on soov ise endale elektrit toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju raha on võimalik inv...
Me kõik peame oma igapäevaprügi kusagile panema ning olgu see hoovis asuv konteiner siis juba parim – kestev, kerge ja sobilik iga prügiauto jaoks. Kuidas aga niisugust konteinerit leida ja mida sinna üldse visata tohib?
Mida lubavad erakonnad oma valimisprogrammides ning mida räägitakse konkreetselt energeetika- ja keskkonnapoliitika kohta?
Kuni teise maailmasõjani ehitati suurem osa maju maailmas puidust. Edasi arenesid paralleelselt eest ära inimeste ambitsioonid ja oskused hooneid metallist ning betoonist kokku panna. Algas uus ajajärk kogu ehituses. Nüüd oleme aga tehnilise arengu poolest jõudnud sellisesse ajajärku, kus puidust on...
Toiduraiskamine on jätkusuutliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Kõigile justkui jätkuks, ometi peavad paljud siiski puudust kannatama. Kuidas saaks iga inimene maailmaparandusse enda panuse anda?
Infotulv ja andmemaht on pidevas kasvujoones ning kusagil peab kõiki neid andmeid hoiustama. Kui kunagi täitis üks arvuti kogu toa, siis tänapäeval on asjad natuke teisiti. Kuidas toimib moodne ja väikse ökoloogilise jalajäljega andmekeskus?
Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Järjekordses „Rohepöörde“ taskuhäälingusaates vestlesime keskkonnateemadel. Seekord rääkisime rohegaasist ehk biometaanist ja selle tootmisest. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Tänaste kõrgete energiahindade juures on äärmiselt oluline valida oma kontorisse või eramusse tõhus kütte- ja jahutussüsteem. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke, pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi.
Ettevõtluskonverents toob kokku naised, rohevaldkonna teadmised ja äriideed
Rohepööre oleks pidanud toimuma eile, kuid täna vaatame jätkuvalt ringi ja küsime: "Kes peaksid olema selle eestvedajad?". Valitsus püüab reguleerida tootmist ja tarbimist, kuid kompleksses protsessiahelas leidub üha uusi auke. Ettevõtjad püüavad mõistatada, kes ja kui palju tegema peaks ja selget e...
Ühekordsete plastiknõude kasutus üritustel on äärmiselt suur. Oleme Eestis tegemas juba edukaid samme selles suunas, et korraldajad võtavad kasutusele korduskasutatavad nõud ning säästavad sellega suurtes kogustes prügi tootmist, mis pärast üritusi maha jääb.
Euroopa ühekordse plasti direktiiv on dokument, mis sätestab piirangud ja nõudmised ühekordse plastiku kasutamisele. Mõistagi on tegemist piirava ja keskkonna säästmist mõjutava dokumendiga ning see seab ühekordse plasti kasutamisele mitmeid nõudeid.
Rohepööre võtab järjest suuremat rolli ka lennunduses. Lennujaamad on katsetamas uusi tehnoloogiaid ning järjepidev testimine ökonoomsemate, puhtamate ja jätkusuutlikumate tegevuste osas käib iga päev.
„Rohepöörde” saate seekordses osas on külas Andres Meesak rehvifirmast Wolf Tyres. Oma Vokas asuvas tehases teeb ettevõte midagi, millest võiksid lisaks loodusele kasu lõigata ka kõik autoomanikud. Nimelt toodab firma siinsamas Eestis sõiduautode ja kaubikute rehve, kuid erinevalt tavapärasest arvam...
Enamus Eestis elavad inimesed on ilmselt näinud suuri seisvaid tuhamägesid. Me pole osanud nende mägedega liiga palju teha. Tänu tehnoloogia arengule me suudame sellele nüüd leida sihtotstarbelist rakendust.
Juba mõnda aega suurt kuulsust ja populaarsust kogunud elektriautode puhul on üheks olulisemaks küsimuseks selle laadijad ja laadimisvõimalused. See teema on oluline nii potentsiaalsete autohuviliste kui ka arendajate jaoks. Tanklad on Eestis üle riigi laiali, aga kuidas on lood võimalusega oma elek...
Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnapaketi, mis esimesena rakendub pankadele. Kliimataksonoomia loob üleeuroopalise standardi, milline ettevõte on roheline ja milline mitte. Täna on võimalik ilma igasuguse piiranguta kuulutada ennast roheliseks, aga see ei pruugi alati tõele vastata.
Seekordses saates „Rohepööre” on külaliseks Roheliste esindaja Põhja-Tallinnas – Zuzu Izmailova.
Seekordse saate „Rohepööre” teemaks on elektriautod. Stuudios on külas City Motorsi juhatuse liige Jüri-Bruno Asari. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kui palju taastuvenergia tegelikult maksab? Saate „Rohepööre” seekordseks külaliseks on Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, kellega olulised teemad ette võetakse. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Seekordses saates „Rohepööre” on külaliseks Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Ettevõtte peamiseks tegevuseks nii Eestis kui Skandinaavias on metallide taaskasutusse suunamine. Kuidas näeb välja ettevõtte köögipool, kuidas kujuneb erinevate metallide hind ja mida võiks jäätmete sorteerimisel...
Kui vaadata Eestis ringi liikudes majakatuseid, siis peab tõdema, et ülemäära palju päikesepaneele me veel ei näe. Taastuvenergia kasutamata potentsiaalist räägiti seekordses podcastis „Rohepööre”.
Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.
Kui senimaani räägiti kliimamuutustest ja muutuste tekitatavast kahjust pigem tulevikku vaatavas kõneviisis, siis 2021. aastal on paradigma muutunud: nüüd on selge, et planeet on hädas, kliima muutub inimtegevuse tagajärjel ja võib juhtuda, et oleme lasknud rongi juba viimasest jaamast liikuma. See ...
