Peeter Volkonski: venelased on orjarahvas

Putinile tuleb lihtsalt vastu hambaid anda, nii et ta enam ei tõuse, arvab legendaarne muusik.

Peeter Volkonski (67) nimi on eesti kultuuriajalukku kirjutatud kuldsetete tähtedega. Müütilise aura omandanud Propellerist saati aastakümneid püünel seisnud laulja ja näitlejana on ta enamasti ette keeranud sõumehe poole. Meediasõbralikku, lahtise sõna ja otsese ütlemisega Volki teab ja tunneb igaüks, eriti enda meelest. Vähem on tähelepanu saanud avarapilguline erudiit ja õpetlane, kirjanik ja tõlkija, kelle haruldane süvenemisvõime võimaldab mõne keerulise teksti juures püsida aastaid.

Sõja puhkedes lõigati läbi kultuurisidemed Venemaaga, kas peate seda õigeks?

Ma ei ole seda tähelegi pannud. Ega siis Kirkorov ole kultuur.

Kas saab praeguse vene kultuuri loojaid pidada vastutavaks sõja eest?

Saab muidugi, loomulikult! Hulk vene näitlejaid ja teisi kultuuritegelasi on sõda õigustanud. Ka paljud siinsed venelased hääletavad Putini poolt. Süüdi! Kõik nad on süüdi.

Aga need, kes on Putini ja sõja vastu?

No mis nendega on. Nemad on minema sõitnud.

Alati päevakajaline, inimlik ja šikk

Kaisa Ling, muusik, literaat ja erudiit

Peeter Volkonski peaks meile, kulturnikele, suureks eeskujuks olema, sest tal on õnnestunud senini mitte manduda. Ta on suutnud oma tegevuses leida tasakaalu kontrakultuuri, huumori ja ülihea kvaliteedi vahel, püsides samal ajal alati päevakajalise, inimliku ja šikina.

Kolm teost, mis neid erisuguseid nägusid esindavad, on autofiktsionaalne, veidike punk, väga kauni kujundusega lorilaulude töötlustest, fotodest ja fragmentaarsetest (liba?)meenutustest koosnev elulugu „ISBN 978-9985-9980-6-9“ (Menu kirjastus, 2009); ülev, metsikuid sõnu täis ja müstiline kommenteeritud tõlge vanaarmeenia keelest, X sajandi Armeenia Nareki kloostri munga Püha Grigori palvete „Nutulaulude raamat“ (Tallinna ülikooli kirjastus, 2017); ning barokne, kitšilik ja võimas uustöötlus, eestindus ning lavastus maailmakuulsast Georges Bizet’ ooperist „Carmen“ koos Paide teatri ja Musta Kasti noorte tegijatega (2020).

See muljet avaldav komplekt, mis on samal ajal nii väga kõrge kui ka väga madal, paigutab Volgi nüüdisaegse post-pudi-postmodernistliku kultuuri esirinda.