VAATA JA KUULA | Puust ja punaseks: Kremli plaanid Eestis ning mida neist järeldada
(74)„Balti paberid“ ja „Balti platvorm“ - mis need on? Viimastel päevadel ilmunud uurimus Eesti Päevalehes tõi päevavalgele Kremli plaanid Eestis ja mujal Ida-Euroopas. Teeme selgeks, mis on see olulisim ja mida kõigest sellest järeldada. Teemal arutlevad Delfi ja Eesti päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ning Delfi meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa.
Kolmapäeval, 26. aprillil ilmus Eesti Päevalehes lugu, mis paljastas Kremli plaanid luua Balti riikides tugevamat mõjusfääri. Plaanid koostati 2021. aasta suvel ja sügisel Venemaa presidendi administratsioonis piiriülese koostöö valitsuses (PKV) ning need näitavad, kuidas Venemaalt lääne poole jäävates naaberriikides hoida või tuua võimule endale sobivad poliitilised jõud, „kaitsta“ vene keele ja haridusega seotud õiguseid, õõnestada lääne- ja NATO-meelsust.
Muuhulgas mainitakse Balti riikides Humanitaar- ja kaubandusvaldkonna arendamist ning ka näiteks Haridusvaldkonna mõjutamist. Kõik ikka nii, et lõpptulemus oleks kasulik Venemaale.
Uurimise käigus sai Eesti kontekstis peagi selgeks, et kuigi dokument ei kirjuta spetsiifiliselt lahti, kuidas strateegia eesmärke saavutada, siis venesõbralike meeleolude ja poliitiliste mõjugruppide loomise puhul ei tule neid märke kaugelt otsida. Roonemaa tõi saates näiteks vahi all oleva Aivo Petersoni, kellel jäi hiljutistel valimistel parlamenti pääsemisest puudu umbes 900 häält.
Tänane Eesti Päevalehe artikkel keskendub just Läänemere tervisele ja NATO-vastasusele. Ühes kaasnevas dokumendis kirjeldatakse, et Balti Platvormi loogika eeldab, et „päevakajaliste poliitiliste teemade asemel arutatakse rohkem mitte-poliitilisi teemasid – sellega kasvab järk-järgult tõstatuvate teemade keerukus ja tõsidus“.
Mida see kõik lõppude-lõpuks Eesti jaoks tähendab ning kuidas on Kremli plaanid siiani realiseerinud? Vaata lähemalt videost või kuula „Valeinfo: paljastatud“ podcasti!
