FAKTIKONTROLL | Sotsiaalmeedias käib hirmukampaania ohtlike maavarade peatsest kaevandamisest

Riik ei ole andnud „rohelist tuld“ ei fosforiidi, tooriumi ega uraani kaevandamiseks. Eestisse plaanitava tuumajaama jaoks ei lähe vaja tooriumit. Sotsiaalmeedias jätkub maavarade ja kaevanduste kohta valeväidete levitamine ja hirmu külvamine.

„Maavarade teema tundub hirmus hell teema olevat, siis mõtlesin öösel, et valaks õige bensiini juurde.“ Selliselt algab Facebookis ülipopulaarseks saanud kasutaja Sirje postitus, kes refereerib väidetavalt kasutaja Indrek Pähnapuu öeldut. Indreku enda postitus ei ole avalikult nähtav.

Faktikontroll kirjutas eelmisel nädalal fosforiidi kaevandamise kohta levivast valeinfost. Täpselt samad kasutajad levitavad uusi valeinfot sisaldavaid teooriaid, seekord seoses plaanitava tuumajaamaga. Kõige populaarsemad postitused on jõudnud kokku pea 80 000 kasutajani ja neid on jagatud 2000 korda.

Mida väidetakse?

Postitustest selgub, et „asjaosalised segavad jälgi oma fosforiidiga, kuid eesmärk on jõuda ikka tõelise kullani“, milleks pidavat olema toorium – nõrgalt radioaktiivne valge metall. Postituste autorite sõnul on toorium vajalik Eestisse plaanitava tuumajaama jaoks. „Võtame nüüd Eesti tuumajaama plaanid ja varad mida riik „uurib“, siis saame pildi kokku, et koos tuumajaamaga läheb ka kaevamiseks..tooret on ju vaja.“

Väidetakse, et tooriumist ei räägita kõva häälega, kuid sellele olevat „puurimiseks“ antud luba. Sama väidetakse uraani kohta: „uraanile on antud roheline tuli, et uurida ja puurida“.

Läbiv narratiiv on, et tooriumist saadud energia saadetakse spekulantide kaudu Euroopasse, raha kaob kümne tuule suunas ja Eesti keskkond lihtsalt hävineb. „Läbi selle kõige käib „rohepööre“ ehk suur äri.“

Kuidas on asi tegelikult?

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri eelmise aasta aruande järgi on India, Jaapan, Ühendkuningriik, USA ja teised riigid huvitatud teadus- ja uurimistöödest, mis käsitlevad tooriumi võimalikku kasutamist tuumaenergias. Hiina rajas 2021. aastal esimese tooriumil põhineva tuumareaktori, mida hakkab lähiaastatel katsetama.

Eestis seni ainsana tuumajaama arendava Fermi Energia kommunikatsioonijuht Mihkel Loide kinnitas Faktikontrollile, et Fermi Energia plaanitava BWRX-300 reaktori jaoks tooriumit vaja ei lähe. Kas Eestisse saab üldse tuumajaama rajada või mitte, peaks riik otsustama järgmisel aastal.

Samuti ei ole toorium Eesti Geoloogiateenistuse uuringute fookuses. „Geoloogiateenistus keskendub fosforiidile, sellest haruldaste muldmetallide eraldamise tehnoloogiate analüüsile ja selle majanduslikule tasuvusele,“ ütles Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juht Tiit Kaasik.

Ka postitustes mainitud uraan ei ole Geoloogiateenistuse uuringute fookuses. „Fosforiidi peal asuvas graptoliitargilliidis leidub küll vähesel määral uraani, kuid majanduslik potentsiaal on sellel eelduslikult väike ja seetõttu ta meie uuringutes fookuses ei ole,“ ütles Kaasik.

Otsust fosforiidi kaevandamise osas tehtud ei ole ning tooriumi ja uraani kaevandamist praegu ei arutata. Kaasiku sõnul on kolmeaastase uuringu eesmärk saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest. „See annab Eesti ühiskonnale võimaluse tulevikus otsustada, kas ja kuidas tasub fosforiidi ja kaasnevate ressursside väärindamisega edasi liikuda,“ lisas ta.

Kaasiku sõnul on praegu pea kõikide riikide fookus digi- ja rohetehnoloogiate jaoks vajalike elementide varustuskindluse tagamisel, millega tegeleb ka Eesti.

Otsus: vale. Eestisse plaanitava tuumajaama jaoks ei lähe vaja tooriumit. Fosforiidi, tooriumi ega uraani kaevandamiseks pole riik „rohelist tuld“ andnud. Praegu viib Eesti Geoloogiateenistus koos ülikoolidega läbi uuringuid, et saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest. See annab võimaluse tulevikus otsustada, kas ja kuidas ressursside väärindamisega edasi liikuda.