Alar Kurvits: kui ettevõte tahab olla CO2-neutraalne, siis peab roheline olema isegi töötajate tööle saabumise viis

Ettevõtted üle maailma seisavad uue ajastu lävel. Süsinikneutraalsuse poole püüdlemine, mida veel mõne aasta eest võis pidada pelgaks sõnakõlksuks, on nüüdseks äri püsimajäämiseks otseselt vajalik samm.

Kasutajad hindavad kestlikul viisil valmistatud tooteid-teenuseid kõrgemalt, seega tuleb süsinikneutraalset hoiakut, olgugi see alguses seotud lisakulutustega, pidada investeeringuks. Et tulevikus rohelisest vaatest sündivatest lisatuludest osa saada, on paljud Eesti ettevõttedki astumas reaalseid samme. Lubadus saada 2030. aastaks süsinikneutraalseks on laialt levinud.

Eesmärk on lihtsasti defineeritav – null. Hoopis keerulisem on aru saada, kust eesmärgi poole liikumist alustatakse ja kuidas edenemist mõõta. Praegu kaardistavad paljud firmad oma CO₂ jalajälge ja valmistavad ette jätkusuutlikkuse aruandlust. Jätkusuutlikkuse ehk ESG (environmental-social-governance) aruanne võimaldab hinnata ettevõtte mõju keskkonnale, sh süsinikujalajälge, aga ka mitmete muude ressursside kasutust. Ehk siis – see aitab ettevõttel saada ülevaade oma mõjust keskkonnale, võimaldab seada kindlad, numbrilised eesmärgid. Suure osa nüüdisaegsete ettevõttete süsinikujalajälje vähendamisel on oluline roll ka firma IT-juhil.