Tuuli Jõesaar: kui üksi ei jaksa generaatorit osta, võtke naabritega mitme peale

Kuna pole ette näha, et üle Eesti suudetaks lähimate aastakümnetega kõik kaablid maasse kaevata, siis tasub igal maaperel läbi mõelda, kuidas voolukatkestuse ajal toimida.

Elekter läks minu majapidamisest ära laupäeval kell 16:10. See ei üllatanud mitte üks teps, sest torm oli kõva ja tormihoiatusi andis ilmateenistus juba päev varem.

Üldiselt polnud viga. Maja on mul hästi soojustatud ja kuigi maaküttepump viskas jalad seinale, kui vool kadus, siis oli eeldada, et maja püsib soe, kui ahjuga natuke tagant aidata. Mul on majas alles üks ahi ja sellele siis läksimegi kohe puid tooma. Lihtsam on sooja hoida, kui lasta majal maha jahtuda ja siis üles kütta.

Kuna elektri kadudes katkes ka veevarustus, sest süvaveepump vajab voolu, tuli käised üles käärida ja vana pumbakaevu kääksutama hakata. Esialgu sülgas kaev välja mitu ämbritäit roostesegust vett, sest oli kaua kasutamata seisnud, aga siis andis juba ka paar ämbritäit enam-vähem selget vett. Joogivee jaoks panin autole siiski hääled sisse ja käisin kümnekonna kilomeetri kauguselt lähimast linnast pudelivett toomas.

Sedasi olid asjad klaarid pesuvee ja joogiveega. Järgmine mure oli, vabandage väljendust, kemmerg. Nimelt on ka reoveesüsteemis pump, mis saaki suunab ja ka see ei tööta elektriga. See tähendab, et ummistused on kerged tekkima. Perekond sai karmid käsud nõudepesuvesi jmt õue visata ja kui vaprus lubab, siis ka õues põõsa all pissil käia (muidugi allatuult). WC kasutamine oli lubatud lastele ja paksema häda puhul, selle allaloputamiseks seisis WC-s suur oranž ämber kaevuvee ja kannuga.