Eesti sotsiaalmeedias on hakanud levima populaarne valeinfo keskpanga digiraha ja selle kasutuselevõtu eesmärkide kohta. Väidetavalt kaotatakse digiraha tulekuga sularaha ning digirahale pannakse aegumistähtaeg, et poleks võimalik raha koguda. Need väited ei kehti Euroopas ja Eestis arendatava digieuro kohta.
„Kui ohtlik on CBDC - Central Bank Digital Currency ehk keskpanga digiraha tulek? Ühiskonnast tahetakse sularaha täielikult kaotada! [...] CBDC on relv, millega inimesi täielikult kontrollida,“ seisab sotsiaalmeediakonto Ajuloputuse 29. aprilli postituses.
Väidetavalt saab keskpanga digirahaga täielikult kontrollida, kus, millal ja millele inimesed oma raha kulutavad. Ajuloputuse väitel saab keskpanga digirahale panna ka aegumiskuupäeva, mis teeb raha kogumise võimatuks.
„Ajuloputus“ on Angela Absaloni ja Lisandra Helena Tõlki loodud sotsiaalmeedialiikumine, mis on korduvalt levitanud valeinfot ja vandenõuteooriaid.
Kokku on Facebooki andmetel Ajuloputuse ja teisi sama sisuga postitusi jagatud 514 korda.
Digitaalne keskpangaraha ehk Central Bank Digital Currency (CBDC) tähendab, et keskpank emiteerib raha digitaalsel kujul ja seda saab kasutada samamoodi nagu sularaha. Keskpanga digiraha teevad kättesaadavaks pangad ja teised makseteenuste pakkujad.
2024. aasta märtsi seisuga on digitaalne keskpangaraha arenduses või testimisel rohkem kui 130-s riigis üle maailma, mis moodustavad 98% maailma SKT-st. Mõnes riigis, näiteks Nigeerias ja Jamaikal, on keskpanga digiraha juba käibel.
Euroopa Keskpank kaalub koos teiste euroala keskpankadega euro käibele laskmist lisaks müntidele ja paberrahale ka digitaalsel kujul. Keskpanga emiteeritud rahaga saaks makseid teha ka digitaalselt. Praegu alles disainitakse ja testitakse võimalikku tulevast digieurot ning pole teada, kas liikmesriigid võtavad selle üldse omaks.
TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur Egert Juuse sõnul võib mõni Ajuloputuse väide tõesti kehtida või on leidnud rakendust autokraatlikes riikides (nt Hiina), kus kasutatakse ka sotsiaalse krediidi süsteemi. See tähendab, et riik saab keskselt kontrollida, millele ja kuidas raha kulutatakse.
„Küll aga ühe-kahe hälbiva riigi pealt ei saa teha üldistusi kõigi (demokraatlike) riikide digivaluutade kohta,“ lisas Nurkse.
Digieuro võimaliku tulekuga sularaha ei kao
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt kinnitas Faktikontrollile, et Euroopas arendatava digieuro kasutuselevõtu eesmärk ei ole kaotada sularaha.
„Vastupidi, Euroopa Liidu seadusandjad hoopiski soovivad säilitada sularaha kui maksevahendi rolli, sest sularaha kasutamine makseteks väheneb ning on müügikohti, kus ei saagi enam sularahas maksta. Seetõttu on koos digieuro käibele toomist võimaldava seaduseelnõuga menetluses ka eelnõu euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta,“ ütles Olt.
Olti sõnul on selle eelnõu eesmärk tagada, et sularaha jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kättesaadavaks, ning et oleks võimalik soovi korral sularahas maksta. Nii kaua kui on ühiskonnas nõudlus sularaha järele, keskpangad seda ka pakuvad.
Digieuro ei võimalda inimesi „täielikult kontrollida“
Digieuro on kavandatud algusest peale eraelu puutumatuse põhimõtete alusel. „Ei Euroopa Keskpank ega riikide keskpangad ei teaks, kes on digieuro kasutajad ja milleks seda kasutatakse, samamoodi nagu keskpank ei tea, kes on sularaha kasutajad ja milleks sularaha kasutatakse,“ ütles Olt.
Olti sõnul oleks digieuro kasutamiseks vaja pöörduda kommertspanga poole, kus inimeselt ei küsita rohkem andmeid kui tavapäraselt kommertspangas arvet avades või digimakset tehes. Võrgupõhiste digieuro maksetehingute puhul järgitakse samu andmekaitse, privaatsuse tagamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju nagu erasektori digitaalsete maksevahendite puhul. Ilma internetiühenduseta maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja saajale.
Keskpanga digiraha ei „programmeerita inimesele“ ja sel pole aegumiskuupäeva
Euroopa Keskpanga kavandatav digieuro ei ole programmeeritav raha. Digieuro töötaks samamoodi nagu euro sularaha. Kuna digieuro ei ole programmeeritav raha, siis ei ole sellel ka kehtivustähtaega.
Digieuro võimaliku kasutuselevõtuni läheb aastaid
Euroopa Keskpank arendab ja testib digieurot koostöös kõikide euroala riikide keskpankadega. Alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on ettepaneku vastu võtnud, saab Euroopa Keskpanga nõukogu teha otsuse digieuro käibelevõtuks. Eesti Panga teatel kulub selleks veel mitu aastat.
Keskpanga digiraha kohta levib üleilmselt palju valeinfot, mida enamasti seostatakse Suure Lähtestamise vandenõuteooriaga. Rahvusvahelised faktikontrollimise väljaanded on keskpanga digirahaga seotud valeinfot korduvalt ümber lükanud.
Otsus: puudub kontekst. Keskpanga digiraha on arenduses rohkem kui 130-s riigis üle maailma, nii autokraatlikes kui demokraatlikes. Kuigi mõni autokraatlik riik võib kasutada keskpanga digiraha kodanike kontrollimise eesmärgil, siis ei saa selle põhjal teha üldistusi kõigi, sh demokraatlike riikide digivaluutade kohta. Euroopas arendatava digieuro kohta Ajuloputuse väited ei kehti.
