JUHTKIRI | Ukraina üllatusrünnak Kurskis tuleb maksimaalselt ära kasutada

Putin ütles 2021. aastal oma essees „Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest“, et Ukraina ja Venemaa kuuluvad kokku. Ta sai oma tahtmise, lihtsalt pisut teises kastmes.

Peale pikka stagnatsiooni Ukraina sõja rinnetel, saabus uudis pöördest, mis võib muuta kogu konflikti käiku. Ukraina armee edenes üle piiri ning on end kehtestanud Venemaal, Kurskis, hõivates kolme päevaga suurema ala, kui terve eelmise aasta jooksul.

Pole veel teada, mis on ukrainlaste kogu ürituse eesmärk, üks on aga kindel – maailma tähelepanu on taas Ukrainal. Edujoovastuse paralleeli võib tuua 2022. aasta septembris toimunud Harkivi vabastamise operatsiooniga.

Kogu rünnaku ajastus on huvitaval kombel seotud F-16 hävitajate saabumisega, isegi kui värskelt saabunud sõjatehnika ukrainlaste kavalas lükkes rolli ei mänginud. Selle nädala jooksul on Ukraina tõestanud, et ükskõik, milline abi, mis üle kahe aasta lakkamatult tulnud on, läks asja ette ja läheb edaspidigi.

Ukraina on aga ise olnud seni oma eesmärkide osas Kurskis üsna napisõnaline. Üheks võimalikuks sihiks võib olla võimalikel läbirääkimistel tulevikus omada mingit mõjuvõimu või ülekaalu.