Kaarel Tarand: erakondades on 20 aastat kasvatatud liikmeid, kes teavad, et külmkapp on alati toitu täis ja raha tuleb seina seest

Riigikogu istungisaali akna all on hästi näha, millise moraalse ja maailmavaatelise kindlameelsuse on kodanikkond saanud erakondade ühiskondliku ülalpidamise najal, kus isiklikku raha loteriivõitjatel mängus ei ole.

Erakondlikus mõtteilmas on nüüdseks juba kaks aastakümmet juurdunud eneseõigustus, et me lihtsalt peame oma organisatsiooni ülalpidamiseks teistelt raha saama, sest muidu me ju korrumpeerume ja läheme vargile. Teeme midagi halba. Vanasti nimetati seda räkitiks või katusepakkumiseks. Aga kõik on seaduslik.

Erakond on Eesti õigusruumis eriseadusega raamitud mittetulundusühing. Juurte ehk mõistete juurde minnes ütleb mittetulundusühingute seadus, et „mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.“ Erakonnaseaduses aga on seadusandja tahtel kirjas, et „erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine“.