JUHTKIRI | Haridusministri tahte triumf – mitte ainult Narvas

Võisime poolteist kuud pärast eestikeelsele õppele ülemineku algust oma juhtkirjas nentida, et Narva laste peal etendatakse „Tahte triumfi“, kus riigi tegematajätmised kirjutatakse kõige nõrgemate kaela. Paraku ei piirdu see Narvaga.

Lõppenud nädalal korraldasid haridusminister Kristina Kallas ning Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (mõlemad Eesti 200) kohtumise nii vene emakeelega laste vanemate kui haridustöötajatega. Mida meie korrespondent koha peal kuulis, andis kinnitust, et eriti just kõige nõrgemad lapsed on siin kõige külmema duši alla jäetud.

Nii näiteks kõlasid – ning jäid sisulise vastuseta - küsimused, kuidas peaks laps saama abi psühholoogilt, kes räägib tema jaoks võõras keeles. Võib eeldada, et psühholoogi juurde minek on mõnevõrra pakilisem kui vajalikuks keeleõppeks kuluv aeg. Ning abi mittesaamine märksa tõsisemate võimalike tagajärgedega kui nigelalt omandatud teadmised.