26. novembril saatsid 57 eestlast peaministrile, terviseministrile ja riigikogule pöördumise, milles nad kutsuvad üles viivitamatult lõpetama mRNA vaktsiinide kasutamise. Pöördumises esitatud väidetel vaktsiinide ohtlikkuse kohta ei ole alust.
„Pöördumine Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi peaministrite ja juhtorganite poole COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutuse ja kvaliteedi teemal,“ seisab pöördumise pealkirjas.
„Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistidena oleme tõsiselt mures COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide mõjude pärast meie elanikkonnale ja kutsume üles lõpetama viivitamatult nende kasutamine. Soovime juhtida teie tähelepanu kolmele COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiine puudutavale olulisele probleemile, millel on tõsised tagajärjed meie inimeste tervisele,“ jätkub pöördumine.
„Austraalia COVID-19 mRNA vaktsiinide proovidest leitud ülemäärane sünteetilise DNA saaste kinnitab varasemaid Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA andmeid. Võõra DNA viimine rakkudesse lipiidsete nanoosakeste abil võib kahjustada inimese DNA-d, põhjustades võimaliku muutuse inimgenoomis, vähki ja teisi äärmiselt tõsiseid seisundeid,“ seisab pöördumises.
Eraldi dokumendina on pöördumisele lisatud üheksaleheküljeline „lühikokkuvõte teadusandmetest“, mis peaks tõendama pöördumises esitatud väiteid.
Pöördumisele kirjutas Eestist alla 57 inimest, kellest 38-l on meditsiiniline haridus.
Pöördumine hakkas Facebookis levima 28. novembril, kui riigikogu liige Varro Vooglaid jagas pöördumise dokumente oma lehekülgedel. Kokku on pöördumist Facebooki andmetel jagatud vähemalt 1586 korda.
Pöördumisele lisatud „kokkuvõte teadusandmetest“ sisaldab pseudoteaduslikke allikaid ja juba aastaid levitatud „DNA kontaminatsiooni“ valeinfot vaktsiinide kohta.
Väide: mRNA vaktsiinid ei peata COVID-19 levikut, seega on vaktsiinid ebaefektiivsed
Euroopa Ravimiamet (EMA) teatas tõepoolest ametlikus kirjas, et „COVID-19 vaktsiinid ei ole heaks kiidetud viiruse leviku tõkestamiseks inimeselt inimesele“.
Vastavalt näidustusele on vaktsiin ette nähtud aktiivseks immuniseerimiseks, et ennetada SARS-CoV-2 põhjustatud rasket COVID-19. Seda kinnitab ka pöördumises tsiteeritud EMA kiri. Vaktsiinide esmane eesmärk ei olegi peatada viiruse levikut inimeselt inimesele, vaid kaitsta vaktsineeritud inimest raske haiguse eest.
„Uuringud on näidanud, et täielikult vaktsineeritud inimesed saavad kaitse just raskete COVID-19 vormide, haiglaravi vajaduse ja surmaga lõppevate tüsistuste vastu. Meta-analüüsid on näidanud, et vaktsiinid vähendavad riski haigestuda sümptomaatilisse COVID-19-sse ja hoiavad ära raskeid tüsistusi,“ selgitas Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik.
Ent vaktsiinid aitavad pidurdada ka haiguse levikut inimeselt inimesele, kuigi see pole nende esmane eesmärk, nagu ka EMA kiri selgitas.
„Kui elanikkond on suures osas vaktsineeritud, väheneb ka haiguse levik – vaktsineeritud inimesed haigestuvad ise vähem ning on ka vähem nakkavad. See aitab omakorda kaitsta riskigruppe, kellel vaktsineerimine on vastunäidustatud või väheefektiivne, nt immuunpuudulikkusega inimesed,“ selgitas Säälik.
Väide: „COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinid on saastunud sünteetilise bakteriaalse DNA-ga suurtes ja varieeruvates kogustes“
Iga tõsiseltvõetav teadusuuring peab olema läbinud eelretsenseerimise (peer review) ja avaldatud tunnustatud teadusajakirjas.
Saastava DNA suurt hulka vaktsiinides on väidetavalt tõendanud sõltumatud laborid. Enamik pöördumises viidatud artikleid, mis väidavad suure koguse DNA olemasolu mRNA vaktsiinides, on aga avaldatud eelretsenseerimata kirjutistes ja seetõttu ei ole võimalik neid võtta teaduslike andmetena.
Üks pöördumises läbivalt kasutatud väidetav tõend on dr David Speicheri järjekordne eelretsenseerimata kirjutis „DNA kontaminatsiooni“ kohta.
Eestis vastutab ravimite, sealhulgas vaktsiinide kvaliteedi ja ohutuse eest Ravimiamet. Faktikontroll küsis ametilt „DNA saaste“ kohta vaktsiinides.
Ent esmalt on oluline mõista, mida tähendab nn „DNA saaste“. mRNA vaktsiinid sisaldavad messenger-RNA-d ehk geneetilist materjali, mida meie rakud loevad valkude tootmiseks. See valmistab immuunsüsteemi ette viiruse äratundmiseks ja selle vastu võitlemiseks, kui inimene peaks nakatuma. Vaktsiini tootmise käigus sünteesitakse mRNA plasmiidide abil – need on väikesed ümmargused DNA lõigud bakterites, näiteks E. coli’s, mis kannavad geneetilist informatsiooni. Kui soovitud mRNA on toodetud, eemaldatakse plasmiid-DNA puhastusprotsesside abil, kuigi võivad jääda alles imeväikesed DNA-jäägid. Need fragmendid on aga tugevalt lagunenud ja mittefunktsionaalsed. Just seda jääki nimetataksegi pöördumises „DNA saasteks“.
„Ravimi tootja peab enne müügiloa saamist kõik ravimi tootmisel kasutatavad meetodid valideerima. See tähendab veenvalt näitamist, et meetod annab tõese tulemuse. See omakorda tähendab, et mRNA vaktsiinide tootjate meetodid, millega määratakse vaktsiinis jääk-DNA olemasolu, näitavad tõest tulemust. Kõik mRNA vaktsiinide turustajad on need andmed ravimiametitele esitanud ning ravimiametite eksperdid (teaduskraadiga proviisorid, arstid, keemikud, bioloogid, statistikud) on need andmed läbi vaadanud. Selle põhjal on tehtud otsus, et jääk-DNA jääb vaktsiinis lubatud piiridesse,“ selgitas Säälik.
Tootja on kohustatud jääk-DNAd testima igas turule lubatud vaktsiinipartiis ja need tulemused vaadatakse üle Network of Official Medicines Control Laboratories (OMCL) võrgustiku liikmete poolt, kuhu kuuluvad peamiselt erinevate Euroopa Liidu riikide ravimiametid, lisas Säälik.
Väited vaktsiinide „DNA kontaminatsiooni“ kohta pole uued, ent on viimastel kuudel taas aktiivsemalt levima hakanud. Pöördumises tsiteeritud Speicher on korduvalt avaldanud sarnaseid eelretsenseerimata kirjutisi, mis sisaldavad valeinfot.
Konkreetselt pöördumises esitatud väidete sõnastus pärineb 2023. aasta aprillis avaldatud kirjutisest. Selles väideti, et Moderna ja Pfizer/BioNTechi vaktsiiniviaalides, mis saadeti autoritele anonüümselt ilma külmapakkideta posti teel, esines regulatiivseid piirnorme ületav DNA-saaste. See tõi kaasa teisi sarnaseid kirjutisi liigse DNA kohta mRNA vaktsiiniviaalides. Peagi ilmus Speicheri eelmine kirjutis, milles ta analüüsis Kanada apteekidest saadud suures osas aegunud vaktsiiniviaale. Ühtegi neist kirjutistest ei ole avaldatud eelretsenseeritavates ajakirjades ja teaduskond on neid väiteid põhjalikult kritiseerinud.
Pöördumises refereeritud Speicheri katse on tehtud Austraaliast pärit vaktsiinidega. Austraalia ravimiamet Therapeutic Goods Administration (TGA) avaldas oktoobris põhjaliku analüüsi katses esinevate puuduste kohta ja lükkas ümber Speicheri esitatud valeväited.
TGA selgitas, et probleemide hulka kuuluvad vigased meetodid, kehv proovide käsitlemine (väike arv, aegunud või valesti hoitud proovid), ebaselge proovide päritolu ja laborite akrediteeringu puudumine. Amet lisas, et need puudused muudavad tulemused ebausaldusväärseks ja soodustavad valeinformatsiooni levikut. TGA kinnitas, et vaktsiinid vastavad rangetele ohutuse ja kvaliteedi standarditele, jääk-DNA tase vaktsiinides on lubatud piirides ning DNA-st tingitud kahjulikke mõjusid ei ole leitud.
Väide: Ravimiametid polnud teadlikud teatud spetsiifiliseest DNA järjestusest vaktsiini tootmiseks kasutatud DNAs
Järjekordne populaarne pöördumises esitatud valeväide on seotud SV40 viiruse ja vähiga.
Pöördumises võrdsustatakse SV40 viirus ja SV40 viiruse DNAs olev spetsiifiline piirkond, mida nimetatakse promootoriks ja mis aitab DNA põhjal mRNAd toota.
„Selline võrdsustamine ei ole korrektne – viirus pole sama, mis lühike osa tema DNAd,“ selgitas Säälik.
Ravimiarendajatel on kohustus esitada ravimile müügiloa saamiseks kõik andmed, mis võivad mõjutada ravimi ohutust ja tõhusust. Nende andmete hulka kuulub ka info mRNA-põhiste vaktsiinide tootmiseks kasutatud DNA järjestuse kohta, ka plasmiidse DNA täpne järjestus. Sääliku sõnul ei ole andmeid, et mRNA tootmiseks kasutatav DNA suudaks inimese genoomi siseneda. Pikaajalised ohutusandmed ei ole näidanud vaktsineeritutel kasvajatesse haigestumise tõusu.
Aasta eest kommenteeris teemat ka Kanada riiklik terviseamet Health Canada, mille kohta väideti samuti ekslikult, et regulatiivasutus ei teadnud COVID-19 vaktsiinides leiduvatest DNA jääkidest või et vaktsiinitootjad ei avaldanud DNA jääkide olemasolu vaktsiinides.
„Regulaatorina seab Health Canada tootjatele kvaliteedistandardid ja nõuded, mis hõlmavad põhjalike ja üksikasjalike andmete esitamist nii vaktsiini enda kui ka selle tootmisprotsessi kohta. Mis tahes vaktsiini tootmisel võivad jääda alles standardse tootmisprotsessi osadena jääkelemendid. Nendele jääkelementidele on kehtestatud ranged piirangud ja kontrollid, et tagada vaktsiini ohutus ja tõhusus. Pfizer-BioNTechi COVID-19 vaktsiin ei sisalda ahvi viirust SV40. SV40 promootori võimendi järjestuse olemasolu ei tähenda terve viiruse olemasolu. SV40 promootori võimendi järjestus leiti Pfizer-BioNTech COVID-19 vaktsiinis jääk-DNA fragmendina. Fragment on inaktiivne, tal puudub funktsionaalne roll ning selle kogus on püsivalt madalam Health Canada ja teiste rahvusvaheliste regulaatorite kehtestatud piirist,“ selgitas amet.
Eestis turustatud koroonavaktsiinidel ei ole olnud kvaliteedihäireid
„Eestis ei ole tuvastatud ühtegi koroonavaktsiini partiid, millel oleks olnud kvaliteedidefekt või ohutusega seotud risk, mis oleks vajanuid tagasikutsumist. Seega Ravimiamet ei ole Eestis kasutatavate koroonavaktsiinide partiisid tagasi kutsunud, kuna Eestis turustatud koroonavaktsiinide partiidel ei ole kvaliteedihäirete teateid olnud,“ selgitas Säälik.
Allakirjutanuist 38 inimesel on meditsiiniline haridus
Pöördumisele on õla alla pannud Eestist 57 allakirjutanut, kellest 38 inimesel on meditsiiniline haridus. Küll aga pole osadel neist Terviseameti registris märgitud praegust töökohta ning pole selge, kas tegemist on praegu tegutsevate meedikutega. Lisaks on nende seas hambaarste, psühholooge, ämmaemandaid, medõdesid ja nii edasi, keda ei saa võrdsustada viroloogia või vaktsiinide ekspertidega.
12 allkirjastanut pole küll enda pädevuse kohta oma tegevusala märkides valetanud, kuid nende eriala pole otseselt meditsiinivaldkonnaga seotud. Ülejäänute puhul polnud võimalust nende pädevust Terviseameti registri või näiteks Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) abil kontrollida.
19 inimest, kes pöördumist toetasid, kirjutasid 2021. aasta lõpus alla sarnasele avalikule kirjale, milles seati koroonavaktsiinide tõhusus kahtluse alla. Toona märkisid allakirjutanud, et nad on „Eesti arstid, tervishoiutöötajad ja loodusteadlased“. Sel korral väidetakse vaid, et tegemist on „spetsialistidega“, täpsustamata, mis eriala nende spetialiteet hõlmab.
Otsus: vale. Pöördumises esitatud väited mRNA-vaktsiinide ohtlikkuse ja saaste kohta on korduvalt ümber lükatud. Esitatud „teadusandmed“ põhinevad eelretsenseerimata ja pseudoteaduslikel allikatel, mis ei vasta teaduslikele standarditele. Eksperdid ja regulaatorid kinnitavad, et mRNA-vaktsiinid vastavad kõikidele ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ning väited DNA-saaste kohta on alusetud. Vaktsiinid on näidanud end tõhusatena raske COVID-19 haiguse ennetamisel ning ükski Eestis kasutatud vaktsiinipartii ei ole olnud kvaliteedihäiretega.
