Margit Mutso: Põlvili, kultuurirahvas!

Nõukogude võim Sirpi ei suukorvistanud, küll aga praegune

Kaheksakümnendatel õppisin Tallinnas kunstiinstituudis. Selle kooli asukoht linnasüdames oli sama tähelepanuväärne kui mõtte- ja sõnavabadus, mis ERKI-s toona Nõukogude võimu kontekstis valitses. Siin julgeti öelda ja teha asju, mille eest mujalt oleks kolinal ukse taha lennanud. ERKI jaoks polnud probleem, et maiparaadil teda tribüünilt ei tervitatud.

Loomerahva leht oli Sirp ja Vasar, mille sisu loeti ridade vahelt. See ülitihedas kirjas erakordselt pikkade tekstidega üllitis oli kui piibel, mis hoidis üleval usku ja lootust. Kummaline, et totalitaarne riigivõim ei hävitanud neid institutsioone. Rahvas austas ja toetas oma loomeinimesi.

Täna on teine aeg. Meie oma vaba Eesti aeg. Aga ka kapitalistlik raha aeg ja heitlik võimuvõitluse aeg.