RAAMATUBLOGI: Inimlik ja mõistetav keemia ehk kuidas samaarium välja näeb
Kummaline küll, et siis, kui oli vaja keemiat suvetöölt pääsemiseks või kõrgkooli murdmiseks õppida, siis ei viitsinud. (See oli pigem üldistav, kuigi samas ka isiklikke mälestusi kätkev lause.) Ja nüüd, kui keegi kontrolltööd ei korralda, võtad täiesti sundimatult keemiaraamatu kätte ning uurid. Huviga.
Eks persoone ole erinevaid. Üks ei pane teost enne käest, kui see läbi saab ja see on põhjus, miks ta iial telefoniraamatut pole puutunud. Teine loeb korraga kahte-kolme lektüüri, vastavalt tujule. Kolmas… Aga see selleks.
„Perioodilisuse tabel“ sobib suurepäraselt siis, kui on vaja täita lühemaid ajahetki. Näiteks istudes kuskil, kuhu tuleb minna jala ka keisritel. Või oodates teleri ees igavesti kestvate reklaamipauside lõppu. Või enne uinumist. Või… Aga mis siin õpetada, eks igaüks otsusta ise, et mis ja kuidas.
Eks kogu see tabel koos oma aatommasside ja suhtelise elektronegatiivsuse arvudega on paras müstika, aga ses raamatus õnneks liiga detailseks ei minda ehk siis tavamõistus on võimeline pakutava vastu võtma.
Teadaolevaid keemilisi elemente on 118. Või peaaegu teadaolevaid. Või üldiselt on kogu ses asjas paras segadus. Igatahes 2006. aastal teatasid Venemaal Dubnas asuva Tuumauuringute Ühendatud Instituudi ja ameerika Lawrence Livermore'i Riikliku Laboratooriumi teadlased, et on kaudsel teel kindlaks teinud 118. elemendi ununoktiumi aatomite tekkimise kaliforniumi ja kaltsiumi aatomite põrkumisel. Ununoktiumil (üks-üks-kaheksa) on tõenäoliselt väärisgaasidele sarnased omadused.
Niisiis, kas ununoktium on olemas või mitte?
Kuna viimaste elementidega on asjad sassis, kirjeldatakse raamatus esimest sada. Fermiumiga pannakse punkt ja ülejäänud 18 mainitakse järelloos.
Iga elemendi kohta on lühike ja konkreetne jutt – kus, mis, miks, mida, millal ja muu säärane. Lisaks kena pilt juures elemendist ehedast peast. (Kes teab, milline näeb välja samaarium?).
Ühesõnaga, kes tahab haritud saada, see harigu ennast.
