Janeki lugu kõlab kui edulugu, mida saaks rääkida töövõimereformi kohta: andke inimesele võimalus ning ta teeb ja areneb! Nagu tuntud Hiina vanasõna ütleb: „Ära anna inimesele kala, anna talle õng ja õpeta ta kala püüdma!”

Töövõimereformi viga on selles, et õng tahetakse kätte anda kõigile, mitte ainult neile, kes tahavad ise kala kätte saada. Õng tahetakse anda ka neile, kes üldse kala ei söö, ja seda püütakse pihku pista isegi neile, kes on kala vastu n-ö allergilised!

Kõige otsesemalt ja tugevamalt puudutab töövõimereform vaimupuudega inimesi. Ütlen välja oma isikliku arvamuse: töövõimereform praegusel kujul ja eriti vaimupuudega inimeste vaatenurgast on kui projekt „Kuidas kulutada miljoneid, et kõige nõrgematelt raha ära võtta”. Ja ma palun kõigilt vabandust, et ma seda valjul häälel välja ei öelnud, kui käisime Janekiga 8. märtsil telesaates „Suud puhtaks”.

Muidugi on tore, kui puudega inimesi innustatakse tegutsema, tööd leidma ja raha teenima, aga ainult innustuseks võiks see reform jäädagi. Kaldteed, abivahendid, lihtsustatud tööjuhised, maksusoodustused puudega inimesi tööle võtvatele firmadele – see kõik on äärmiselt tore ja mõistlik! Aga kui inimene hinnatakse töövõimeliseks, kaotab ta rahaliselt. Kui oled piisavalt terve, siis ei pea sa riigilt toetust saama. Loogiline! Aga me ei räägi suurtest summadest. Kui suur on keskmine pension? 260 eurot? Rohkem? Osa vaimupuudega inimesi saab ainult 180 eurot kuus. Sellest veel midagi kaotada…

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid