TSITAAT
Reformierakondlane Jürgen Ligi võrdles 29. aprilli ERRi veebisaates "Otse uudistemajast" Rootsi ja Eesti valitsuse meetmeid koroonakriisiga tegelemisel ning väitis Rootsile viidates: "Valitsuse usaldus on seal üle kahe korra kõrgem - valitsuse-peaministri - kui meil."
KONTROLL
Küsisime Jürgen Ligilt täpsustuseks, milliste uuringute ja andmete võrdlemise tulemusena ta sellise järelduseni jõudis. Ligi vastas, et võrdles valitsuste usaldusväärsust, kuid jättis viitamata ühelegi konkreetsele uuringule, millele tuginedes ta selle järelduseni jõudis.
„Eraldi fragmendina polnud see "Valitsuse-peaministri-usaldus on Rootsis üle kahe korra kõrgem kui meil" loomulikult täpne, aga keegi ehk ei eeldanudki, et arvan toetuse Rootsi valitsusele olevat mingite küsitluste järgi numbriliselt üle 100%," kommenteeris Ligi.
Kontrollime Ligi väidet järgnevalt kolmel erineval viisil. Esiteks kõrvutame valitsuste usaldusväärsust sel määral, kui see on olemasolevate uuringute tingimustes võimalik.
Eestis on rahva rahulolu valitsusega koroonakriisi ajal mõõtnud ja avalikult tulemusi jaganud vaid Norstat Eesti AS Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel. Eesti kodanike seas kuu aja eest läbiviidud küsitluse kohaselt on 73% vastanutest rahul valitsuse tegevusega koroonapandeemia ajal.
Rootsis seevastu leiab 63% küsitletutest, et usaldavad seda, kuidas valitsus koroonaviiruse küsimust lahendab, seda siis Novuse, ühe Rootsi suurima uuringute läbiviija andmetel (17.-19. aprill).
Seega on nende kahe küsitluse võrdluses toetus Eesti valitsuse koroonaaja tegemistele Rootsi omast kõrgem. Paraku ei ole küsitlustes esitatud küsimused identsed (rahulolu vs usaldus), Eesti küsitlusest jäetakse ka välja suur hulk elanikkonnast (mittekodanikud) ning ühtlasi ei soovita sotsioloogid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi uuringuid kasutada usaldusväärse allikana, millist põhimõtet järgivad ka Eesti Päevaleht ja Delfi.
Seega viime läbi ka teise kontrolli, kus võrdleme valitsuses olevate erakondade toetusprotsenti, liites kokku koalitsioonierakondade toetuse.
Eestis toetab Kantar Emori värskeima küsitluse andmeil valitsuserakondi 41%. Rootsis on vastav näitaja Novuse andmetel vähemusvalitsuse osas 34%. Seega ei ole koondtoetus Rootsi valitsuserakondadele Eesti valitsuserakondadest arvestatavalt suurem.
Kui kolmandaks võrrelda Ligi poolt mainitud peaministrite toetusi, siis vahe on väiksem. EPLi poolt tellitud Turu-Uuringute AS andmetel oli märtsi lõpus Jüri Ratase toetus 36%. Rootsis oli aprilli keskel peaministri Stefan Löfveni toetus 46% Demoskopi andmetel. Kummaski riigis pole otseselt uuritud peaministrite usaldust, ent Rootsis on peaministri toetusprotsent nende uuringute suurem kui Eestis, kuid mitte kaks korda.
Kokkuvõttes joonistus kolmest kontrollist välja, et Rootsi valitsusel ei ole oluliselt suuremat toetust, kui Eesti valitsusel. Küll aga ei õnnestunud meil tuvastada uuringuid, mis võimaldaks võrrelda kahe riigi valitsuste või peaministrite usaldus(väärsus)t.
NB! Artiklit on muudetud 8. mail. Tegu on parandatud faktikontrolliga, kuna esialgses kontrollis esitatud võrdlus osutus vigaseks. Eesti Väitlusselts vabandab tekkinud segaduse pärast.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
VASTUKAJA
Jürgen Ligi: eraldi fragmendina polnud see loomulikult täpne
Jürgen Ligi, riigikogu liige (Reformierakond)
Faktikontrolli korras tuleb fakt ja hinnang lahus hoida. Suulises intervjuus ei ole aega selleks ega keeruliste mõttekäikude lõpetamiseks, kui intervjueerija täpsustust ei küsi.
Eraldi fragmendina polnud see "Valitsuse - peaministri - usaldus on Rootsis üle kahe korra kõrgem kui meil" loomulikult täpne, aga keegi ehk ei eeldanudki, et arvan toetuse Rootsi valitsusele olevat mingite küsitluste järgi numbriliselt üle 100%.
Otsest parandust vääris "usalduse" asendamine "usaldusväärsusega". Andsin mitte kvantitatiivset, vaid kvalitatiivset hinnangut ning äratundmisest sellest ebaselgusest andsin ka õlakehituse ja kordamisega kohe märku. Kui ajakirjanik ei sekkunud, siis rääkisin oma hinnangut võimaluse piires sealsamas lahti.
Oma hinnangu juurde ka jään. Toetun loomulikult erinevatele allikatele, mis ka küsitlusi nimetavad ja just Rootsi valikutele osaks saanud toetust eriliselt esile tõstavad. Seejuures me võrdleme Eesti jt ning Rootsi valitsusjuhtidele osaks saanud toetust ja usaldust üsna vastandlikes ehk võrreldamatutes olukordades, mistõttu matemaatika siin palju ei aitakski, kui mitte lisada kvaliteedikoefitsiente.
Eesti kriisivalik oli tugevalt administratiivne ja dikteeriv lühikese vaatega reaktsioon teadmatusele ja hirmule. Inimeste toetus väljendus kuuletumises ja see pole halb. Aga kordi parem on, nagu ka rääkida jõudsin, Rootsi mentaalselt parem seis ja rootslaste usaldus valitsuse pikaajalisele vaatele (Eesti) lühiajalise asemel. Rootslased näevad, et ohvreid on palju, aga elavad oma elu enesepiirangute, mitte tingimata korralduste kohaselt ja on siiski saanud tegelda oma soovitud asjadega.
Kvalitatiivselt arvangi seega, et usalduse seis Rootsis on "kordades" parem.
Mitu korda, ei jõua kokku lugeda, aga mu loetud hulga artiklite ja ekspertide intervjuude üks läbiv joon on just usaldus ja toetus valitud teele - vaatamata ilmselgele eelisele, mis lühiajalisel vaatel kannatlikkuse ja kannatliku selgituse ees on.
Jaksan mõned korrad nimetada:
- Vaatamata surmade arvule lühivaates usaldatakse valitsust ja tema strateegiat, et see tasub ära isegi inimeludes (pretty much the same on ekspertide sõnastus võrdluses teiste Põhjamaadega) ja kindlasti inimelu kvaliteedis, psühholoogias ja ühiskonna toimimises. Selline toetus on tugeva koefitsiendiga võrreldes lihtsama vastupanu tee ja eksitavate ootustega, nagu saaksime viirustest varjendites lahti ja siis turvaliselt välja tulla.
- Rootsi usaldab, et väljub olukorrast psühholoogiliselt, majanduslikult ja epidemioloogiliselt tugevamalt kui riigid, kes valisid administratiivsemad meetmed ja sulgumise. Eesti jt väljumine saab olema hoopis valulikum, usuvad nad, võib tuua suuri pettumusi uute sulgumiste näol, kindlasti on aga psühholoogiliselt ja majanduslikult
- Nende peaminister ei ole rääkinud lapsusi nagu Eesti eriolukorra juht, kes alustas deklareerimisega, et ka üks koroonasurnu on liiga palju, millele järgnes kohe kümneid kordi surmi liiga paljust enam. No ei ole usaldusväärne algus.
- Nende peaminister ei ole käinud parlamendis kiitmas hanerasva kui "immuunsuse tugevdajat", mida Jüri Ratas on teinud kolm korda, et ainult kiita Mart Helmet. See kõik ei ole usaldussuhe, mis nii on loodud. See poleks nii domineeriv mure, kui sellise hariduse ja moraali taga poleks erakordse võimuga eriolukorra juht.
- Rootsi peaministrilt olen isegi mina kuulnud vähemalt kaht sooja kõnet rahvale, Eesti omalt ainult puiseid jutupunkte valitsuse justkui kolmanda numbrina.
- Rootsi kuningas on saanud kaasa lüüa valitsust toetava kõnega, Eesti riigipea saanud valitsuse sõnumeid ainult silumisega toetada ja ta on olnud otseselt vastutavast täitevvõimust mõõtmatult sisukam.
- Rootsi peaministri eest ei kuulutanud kriisi, eriolukorda ega eriolukorra pikendamisi ja sealt väljumisi välja teised ministrid. Eesti peaministri eest mitu korda. Etc.
Ma tõesti ei tea, kui mitu korda, aga täpselt üle kahe korra on usaldus Rootsi peaministri vastu suurem kui Eesti oma vastu. Seda öelnud, möönan, et nii pole ainult kriisi ajal, mistõttu kriisist rääkides võib neid kordi taandada, enne kui saada tulemuseks pisut täpsemalt "üle kahe korra". Samas pole sellised hinnangud kunagi lõplikud.
