
Ühelt poolt on Ülo Sooster 20. sajandi eesti olulisimaid kunstnikke ja ka selleaegse eesti kunsti märkimisväärseimaid müügiartikleid, selles koha pealt igati võrreldav Eduard Wiiraltiga. Teisalt ümbritseb nii Soosterit ennast kui ka tema loomingut saladuslik udu. Ka sürrealismist pole eesti kultuuris just palju jälgi. Seepärast oli mul väga hea meel, kui kuulsin, et kinodes on režissöör Lilija Vjugina dokumentaalfilm eesti ainsast sürrealistlikust kunstnikust.