Andrei Vesterinen. Tema klaviatuurijäljed on kõikjal Facebooki "tallinlaste" grupis. Küsimustik teemal "Miks teile meeldib Kõlvart?"; teemapüstitus, kuidas Vesterinen aitab tagasi küsida lennupiletite eest raha; kuidas jurist Vesterineni abiga vabaneda puuküürnikutest ning nüüd siis see, kuidas vene emakeelega jurist "selgitab" venekeelsetele tallinlastele Oleg Bessedini silma all, kuidas maskide kandmine on vastuolus Eesti seadusandlusega.

Venemaal juristiks õppinud Vesterineni taust on kirju. 2008. aastal sai toonane 23-aastane sõdur Afganistanis Helmandi provintsis tõsiselt vigastada. Ta kaotas oma parema jala. Nüüd teenib ta lisaraha noormeeste kaitseväest vabastamisega, pakkudes neile teenust kaitseväekohustusest pääsemiseks ettevõtte ArmyLaw kaudu. KRA on püüdnud firma reklaamtegevust Facebookis takistada, kuid seni edutult, sest Vesterinen reklaamib aktiivselt oma teenust võrgustikus edasi.

Pärast Afganistanist naasmist on ta omandanud Venemaal õigushariduse ning seejärel loonud õigusbüroo. Tasub rõhutada, et ta tegutseb juristina, advokaaditööd teevad ettevõttes teised inimesed. Lisategevusena on ta kirjutanud aktiivselt kaastöid või jaganud intervjuusid Venemaa propagandakanalile Sputnik.

Nüüd on maskivastase liikumise kaudu leidnud jurist oportunistliku võimaluse reklaamida enda ärisid ning pakkuda õigusteenust, mis varasemaltki ühiskondlikke "norme" eiranud.

Ta teab väga täpselt, kuidas see Facebookis käib. Sisuloome ning kommentaariumis mäsu tekitamisega. Ta postitab keskmiselt kord päevas, viimastel päevadel enam. Viimane postitus on hea näide - "kommenteerige, kui olete minu poolt."

Viljar/William Koval.
Enne elumuutust oli mees Delfi andmetel laenujõmm. Jääb teadmata, kas ta ka laenude kättesaamiseks midagi kriminaalset ette oli sunnitud võtma, sest karistusregistrist tema kohta enam jälgi ei leia. Oma kanaliga "Koos muudame maailma paremaks" ilmus ta Facebooki aastal 2017, aktiivne tegevus aga algas 2019. aasta suvel.

Esmalt hakkas ilmuma rahumeelne sisu - rabamatkad, projektid, noorte koosviibimised. Sekka pakkus ta enda konsultatsiooniteenust, et mehed-naised saaksid kellegagi rääkida oma krussis suhetest.

Faktikontrolli radarile sattus ta esmakordselt oktoobri keskel, kui esimesed internetimeemid koroonaviiruse kohta tema lehel ilmuma hakkasid. Kirjutasime toona: "Lehe Facebooki populaarsus on kasvanud alates 2020. aasta märtsist 55 protsenti, suurim hüpe on toimunud septembris."

Vahepealse ajaga on mees aga krabanud kokku veel tuhandeid fänne-jälgijaid. Ta on koroonapandeemia varjus saanud üheks Facebooki suurimaks mõjutajaks neile, kes teadusnõukogu soovitusi kuulda ei taha või ei oska.

Kuidas? Vastus on lihtne - ta sai aru, kui tõhus on levitada vandenõusid, sest just selliste postituste all kommentaariumid kihavad. Seda veel enamgi kui Vesterineni kommentaariumis.

Toome mõned näited tema viimaste nädalate postitustest, millega on tal õnnestunud oma jälgijaid juurde toota:



Sekka levitab ta oma kanali kaudu täielikku libainfot. Oleme tema sisu korduvalt kontrollinud. Näiteks on ta väitnud, et maski kandes tapame me end süsihappegaasi sisse hingates; et suurem on šanss surra piksenoole tabamusest kui koroonasse ning olnud üks aktiivsemaid levitajaid kodumaisele dokumentaalile "Karantiin", mis kokku kogunud hea hulga koroonateemalisi vandenõuteooriaid.

Täna hommikul üllatas ta lugejaid postitusega paludes protesteerijatel välja lülitada oma mobiiltelefonid või neid üldse Vabaduse väljakule mitte kaasa võtta. Sellega viis ta omavahel kokku koroonapandeemia vandenõu, mis väidab, et just 5G mobiilimastide kaudu viirus levivatki.

Võimatu on hinnata, kas mehed ka ise oma vandenõudesse usuvad, aga fakt on on see, et mõlemal on isiklik kasutegur protestikorraldusel.

Nende teenused on mõeldud neile, kellel on riigiga/ühiskonnaga arveid klaarida. Olgu see siis vabanemine kaitseväest või mõne muu JOKK-skeemi leiutamine süsteemi petmiseks; individualistliku maailmapildi kinnistamise koolituspakett või motivatsiooniloeng, mis õpetab vabanema ühiskonna stigmadest. Just protesti korraldamise kaudu jõuavad nende teenused uute klientideni. Seega on sellel protestil sõnavabaduse tõestamisega õige vähe pistmist.