JUHTKIRI | Ukraina näitas võimsat pehmet jõudu

28 riigi elanikud 39-st andsid Ukraina esinejale Kalush Orchestrale laupäevases Eurovisioni lauluvõistluse finaalis maksimumpunktid, nii et ta sai publikuhääletuse 468 võimalikust 439 punkti. Rõhutamist väärib, et Eurovisionil osaleb (ja hääletab) palju rohkem ja poliitiliselt eriilmelisemaid riike, kui kuulub Euroopa Liitu. Peamiselt Balkani riikide publik eesotsas Venemaa-sõbraliku Serbiaga suhtusid Ukrainasse leigemalt, aga korraliku häälte- ja punktisumma sai Ukraina sealtki.

Pärast selliseid hääletustulemusi võib joone alla tõmmata mõttemõlgutustele teemal, kas säärast pillerkaari nagu Eurovision üldse oli sünnis Euroopas käiva sõja ajal pidada. Oli küll – nagu nägime, sellest kujunes Euroopa rahvaste võimas toetus- ja solidaarsusaktsioon Ukrainale. Euroopa rahvad näitasid, et Ukraina sõda läheb neile korda, nad on südames Ukrainaga ning loodavad, et sõda lõpeb pea ja tuleva aasta lauluvõistluse saab pidada mõnes Ukraina linnas.

Eurovisioni pillerkaari oli vaja – sellest kujunes Euroopa rahvaste võimas toetus- ja solidaarsusaktsioon Ukrainale.

Ukraina omakorda sai näidata oma tugevat pehmet jõudu, oma kultuuri atraktiivsust. Kalush Orchestra ei saanud ju Euroopa publikult kõiki neid punkte üksnes kaastundest või solidaarsusest, vaid laul oli ju ka korralik. Näiteks muusikakriitik Valner Valme kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et võitis kõige hingestatum esitus.

Žüriid ei hinnanud Ukraina laulu küll nii kõrgelt kui rahvas, nende punktid asetasid Ukraina kokkuvõttes „ainult” neljandale kohale. Aga lauluvõistlusel on üsna tavaline, et rahva ja žürii arvamus läheb lahku. Žürii püüab hinnata rohkem „puhast” muusikat, kuid muusika on ka mingite ühiskonnas olevate hoovuste peegeldus.

Mõnikord kõnetavad Euroopat enim sellised lauluread nagu „Ladies, this sure feels right – I guess this is party time” (2001), aga mõnikord sellised:„Stefania, ema Stefania. / Aas on õites, aga temal juuksed hallid. / Tahan kuulda sinu armsaid sõnu. [---] Jõuan alati koju, kui ka teed on hävitatud” (2022).

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pärast Ukraina võitu, et järgmisel aastal võõrustab Eurovisionit Ukraina. Julge avaldus, aga teistsugust ta ei saakski teha. Pealegi pole see tühi poos, viimaste nädalate sõjalise arengu järgi öeldes pole see sugugi ilmvõimatu.