ARVUSTUS | Mida tähendab olla asotsiaalsest perest pärit teismeline?
(3)
BAFTA auhinnaga pärjatud Briti draama-komöödia „Minu moodi elu” räägib loo, mida on jutustatud juba tuhandeid kordi: keerulise perekondliku taustaga teismeline peab žongleerima oma hädiste vanemate kantseldamise ja puberteediea katsumustega.
Läbi hallikasrohelise filtri näitab doksarjalikult võdisev kaamera kooli, kus lokkab vaimne vägivald. Räigelt ropendavad teismelised ja nendega võrdselt jämedalt käituvad õpetajad jätavad õppeasutusest pigem noortekoloonia mulje. Keskne tegelaskuju Bethan (Gabrielle Creevy) mõjub aga esimestest sekunditest alates sümpaatselt – tavaline teismeline, kes tundub igas mõttes keskpärane. Kui jutustusjärg Bethani koju jõuab, saab selgeks, et keskmisest on tema elu siiski väga kaugel. Juba esimeses osas tuleb välja, et tüdruku isa Dilwyn (Rhodri Meilir) on vägivaldsete maneeridega alkohoolik, ema Katrina (Jo Hartley) aga bipolaarse häirega. Bethanil tuleb mõlema eest täiskasvanuliku tasakaalukusega hoolitseda. Esimeses jaos tabab tema ema maaniahoog, millega Bethan täiesti üksi imetlusväärselt hästi toime tuleb.
