Pokaal käes etendusele, lõvipeaga kraan ja teatripealike käed seintel. Selline on Temufi uus teatrimaja (6)
„Püüame kahe aasta jooksul jalule saada. Kui ei saa, siis lõpetame, aga vähemalt oleme proovinud,“ sõnab Temufi juht Peep Maasik.
„Püüame kahe aasta jooksul jalule saada. Kui ei saa, siis lõpetame, aga vähemalt oleme proovinud,“ sõnab Temufi juht Peep Maasik.
„Olen mõelnud, et võiksin saada oma elu sellele järjele, et saan talvel kusagil soojas kirjutada ning suvel ja kevadel vaid lavastusi teha,“ unistab Piibe teatrile kõik näidendid kirjutanud Arlet Palmiste.
„Minu kogemus intervjuudega on olnud selline, et kui sulle tahetakse kuidagi ära panna, siis see võimalus leitakse alati,“ ütleb Märt Avandi.
„Vanemaks saades hakkad nüansse tabama,“ ütleb Andrus Vaarik oma elu õppetundidele mõeldes. Aeg-ajalt keerab jutt Albee maailmakuulsale näidendile „Kes kardab Virginia Woolfi“, mida Vaarik praegu lavastab.
„Me ei loo endale illusioone, et hakkame võistlema Eesti Draamateatri või Vanemuisega. Meil pole sellist meeskonda või maja. Samas saame teha lavastusi võimalikult professionaalselt,“ ütleb Nuutrumi juht Jaanus Nuutre.
Emili Rohumaa tõdeb, et lavakool saab küll kohe läbi, aga päris õppimine algab teatrilaval alles nüüd.
Kriitikute suveootuste eesotsast leiab lavastused „Rahamaa“ ja „Viimase Pärsia keisri mõrv“ ning vana hea „Kes kardab Virginia Woolfi?“.
Eesti Teatri Agentuuri andmebaas ütleb, et saabuval suvel on me teatriilmas tulekul 48 esietendust: juunis 22, juulis 16 ja augustis senistel andmetel 10. Tegelikult tuleb uuslavastusi ilmselt rohkemgi. Mida siis ikkagi vaadata tasub? Pakun oma esialgse, kahtlemata subjektiivse valiku.
Onu Bella oli hellahingeline šokkrokkar, kes mõtles hoolega läbi, kuidas mõjuda esinedes võimalikult ajuvabalt.
Võib vabalt juhtuda, et naljamehest kasvab tõsiselt võetav näitleja. Pärast edukat seilamist meelelahutuslaineil proovib Tõnis Niinemets end maksma panna ka draamalaval.