Kristjan Vanaselja: katuserahad on poliitilise korruptsiooni seadustatud vahend. Aivar Kokk eksib

Pole mõeldav, et meil on endiselt riigieelarves ühe või teise erakonna sildiga raha, millega saadikud käivad endale valimiste eel piirkondades toetust ostmas. Parempoolsed on veendunud, et katuserahad on sisuliselt poliitilise korruptsiooni tööriist. Ühtegi tegelikku regionaalprobleemi nendega ei lahendata, mistõttu tuleb nende jagamine lõpetada.

Ei tulnud just üllatusena, et katuserahasid tõsteti valimiste aastaks varasema kolme miljoni pealt nelja miljonini ehk koguni neljandiku võrra. Seda olukorras, kus riigi eelarvedefitsiit ja võlakoorem suurenevad ning aina enam eksperte kutsub riiki üles kokkuhoiule. Poliitilise kasu perspektiiv on aga riigijuhtide kõrvad kurdiks muutnud, riigimeheliku suhtumise asemel iseloomustab võimukandjate otsuseid ennekõike soov valimistel hea tulemus teha.

Valimisteni jäänud 100 päeva on ühest küljest väga lühike perspektiiv, samas täiesti piisav suure hulga lühinägelike ja pikemas vaates kahjulike otsuste tegemiseks. Suuremas summas välja makstavad katuserahad pole mitte ainult järjekordne näide populistlikust rahakülvist, vaid nendega käib kaasas otsene risk poliitiliseks korruptsiooniks. Sest ega kalleid kingitusi ja kulukaid kokkuleppeid ei tehta niisama heast südamest, saadikud ootavad vastu piirkondade toetust.