Toomas Alatalu tankidest: sõjaaegset propagandat tasub uskuda vaid osaliselt. Kes kinnitab, et tankide saatmise otsus on tegemata?

Sõja ajal on igasugune informatsioon, hinnangud jne minev kaup. Seda loetakse, usutakse ja levitatakse, kuigi kõigil peaks vahetust möödanikustki, rääkimata ajaloost olema teada, et see kõik võib osutuda propagandamulliks, mille ainueesmärk on vastaspool segadusse ajada.

Just selle nurga alt tuleb võtta ka juba kurikuulsaks saanud Ukrainale antavate tankide juttu. Kes ikkagi kinnitab, et vastav otsus on tegemata? Või et tankid polegi liikvele läinud?

Tasub mäletada, et enne suure sõjategevuse puhkemist püsis pikalt ettekujutus, et Kiievi ennetavad abipalved jäid kõik täitmata. Nüüd teame, et Eestigi jõudis Ukrainale ühtteist saata ja on selge, et omapäitsi seda ei tehtud. Mõistagi tulnuks rohkem abi anda, aga jagatugi tugevdas ju ukrainlaste võitlusmoraali! Niisugune lihtsalt on sõja pidamise reaalsus siis, kui panused on ülisuured. Antud juhul kogu Euroopa ja demokraatliku maailmakorra saatus.