RAAMATUBLOGI: Väärt ja lahe mugavuskrimka Saksamaa idapoolelt koos rooskapsa ja peediga
Mona Nikolay, „Rooskapsas ja surnud peet“, tõlkinud Eve Sooneste, Ühinenud Ajakirjad, 270 lk.
Kui sul on kas raamatukogus või kaupluses silme ees virvendamas pooltuhat krimkat ja tuleb valida, mida võtta või osta, siis kui suur võimalus langeks tundmatu autori raamatule „Rooskapsas ja surnud peet“, mida lisaks tituleeritakse kui aednikukriminulli?
Ent „Rooskapsa...“ mittevalimine oleks viga, eriti kui on soov võtta kaunil suvepäeval ette üks lahe mugavuskrimka ehk võõrkeeli cozy crime ning saada pisut teadmisi ka Saksamaa rohenäppude muredest ning endise DDR-i ehk Saksa Demokraatliku Vabariigi omaaegsest ebainimlikkusest. Samas on kapsakasvatus ja Ida-Saksamaa olemus kõrvaltegelased, mis täiendavad suurepärast krimilugu, mille tegelased on samaväärsed loo endaga.
„Rooskapsa...“ sundis ette võtma tõsiasi, et Ühinenud Ajakirjade kirjastus on suutnud viimastel aastatel üleilmse krimikamassi seast leida pärleid. Ja nüüd taas. Palju meil Saksa, saati selle idapoolsema osa (krimi)kirjandusest aimu on? Selgub, et sealkandis tasub tuhnida.
Veelkord, „Rooskapsas...“ pole sügav ja tõsine krimikirjandus, aga ka mitte huumori ja irooniaga vürtsitatud lugu, vaid mõnus lugemine.
Ühesõnaga... Läks aega, mis läks, kui von Ribbekid – Caro ja Eike (kusjuures Caro on õrnemast ja Eike tugevamast soost) – saavad viimaks lapikese Berliini lähedases aiandusühistus. Ainult et nad ei tea kurkidest-tomatitest-kapsastest vähimatki, sest üritavad naabritele esimeste kevadiste grillvorstide kõrvale pakkuda kinoasalatid. Aga see selleks... Ühtäkki leitakse aiamaalt laip, mis polegi sinna nii ammu peidetud.
Caro, too õrnemast soost von Ribbek, muutub ärevaks. Ta on lugenud hiiglama palju krimiromaane ja nii tekib sotsiaalmeedia tööst hingepõhjani tüdinud Carol kihk mängida eradetektiivi. Tal veab, sest naaber Manne ehk Manfred Novak, kunagine tubli ja edukas politseinik (ta on nägemisprobleemide tõttu pensionile saadetud), tunneb mõrvatus ära tolle aialapi endise omaniku ja oma parima sõbra, kellega tal tekkis hiljuti kummaline konflikt.
Asjad, seega, on halvad, aga halvemaks lähevad, sest suurimaks kahtlusaluseks peetakse Mannet, kusjuures juurdlust juhib mitte just kõige nutikam politseinik. Mis tähendab, et Mannel on ainuke võimalus enda puhtakspesemiseks leida mõrvar ning abiliseks saab ta mõistagi Caro. Duo on kummaline – mõlemad elavad ka igati tervet pereelu – kuid, mis oluline, lahe ja tõhus.
