JUHTKIRI | Eksinud saagu karistada, aga ärme viskame last pesuveega välja

Reedeneõhtune uudis, et Pere Sihtkapital on lastetuid ja lasterikkaid naisi uurida soovides Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaani Raul Eametsa kaasaabil rikkunud seadust ja teaduseetikat, paisus nädalavahetusel korralikuks poliitiliseks augustitormiks, mis jätkub algaval nädalalgi.

Üks on selge: Eamets eksis, kui sõlmis Tartu ülikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga, et too saaks rahvastikuregistrist kätte andmed, mida seadus neile otse ei luba väljastada. Tehingut võinuks enam-vähem aktsepteeritavaks pidada juhul, kui ülikool olnuks uuringu sisuline partner ja selle tegemiseks oleks ülikooli inimuuringute eetika komitee luba. Aga ei olnud kumbagi, mistõttu inimestelt tundlikul teemal andmete küsimine jätab kahtlase skeemi mulje.

See osa skandaalis ei tohiks lõppeda kõigest tõdemisega, et Eamets on valesti käitunud, vaid tuleb täpselt selgeks teha, milles eksis Eamets ja milles Pere Sihtkapital. Et taastada inimeste usaldus säärastes uuringutes osalemise vastu, vajavad süüdlased rangemat karistust kui mõni noomiv sõna ülikooli rektorilt, nagu on praegune seis.