ARVUSTUS | „Estonia“ on parajalt masohhistlik vaatamine
(10)„Estonia“ sarja suurim õnnestumine see, et omalt poolt pole vett sogasemaks aetud. Aluseks on võetud faktid ja olemasolevaid lõhesid pole hakatud laiemaks ajama.
Suuremalt jaolt on merekatastroofist rääkiv „Estonia“ taotluslikult kuiv vaatamine. Teema on küll juba olemuselt niivõrd laetud, et igasugune juurdekruttimine olekski alatu. Sarja tehes ei ole otsitud kunstilisi lahendusi tehnilistele küsimustele ega narratiivi arendamiseks, vaid on väga täpselt püütud lavastada ja taaslavastada seda, kuidas parvalev Estonia 1994. aasta 28. septembri öösel uppumis ja kuidas järgnenud aastatel uurimine kulges. Tehtud on äärmiselt põhjalik töö, aastatel 1994–1997 laevahukku uurinud rahvusvaheline uurimiskomisjoni aegne meediakajastus, dokumendid ja toonane mahukas lõppraport on koondatud enam-vähem seeditavaks infokompotiks. Paradoksaalselt saab see olla ka kriitikaks, sest mis on sel juhul hirmkalli sarja point? Alles mõni aasta tagasi linastus ju Discovery dokumentaalfilm Estonia hukust.
