JUHTKIRI | Sõja eest hoiatajad tunnetagu vastutust

Ainult kolm aastat rünnakuni? Õhk on hoiatustest paks. Üha rohkem vaatab meediast vastu sõnumeid, et läheb vaid mõni aasta ja Ukraina asemel võime Venemaaga sõjaliselt rinda pista juba meie – eri variatsioonides siis Eesti, Läti või Leedu. Mis sest, et oleme NATO liikmed.

Ühena viimastest hoiatas rahvusvahelist üldsust peaminister Kaja Kallas, kes sõnas väljaandele Times, et Kreml võib Eesti luure hinnangul ohustada NATO piire juba kolme aasta pärast. Nagu kirjutas meie kolumnist Edward Lucas, suhtuti sellesse võimalusse väga suure murega ka hiljutisel julgeolekukonverentsil Vilniuses. Veel konkreetsemalt väljendus Valeri Tšalõi, endine Ukraina suursaadik USA-s. Tema sõnul kavatseb Venemaa rünnata NATO proovilepanekuks just Eestit.

Need hoiatused ei ole hüüdja hääl kõrbes, vaid pigem paistab ekspertide seas kujunevat konsensus, et pärast sõjalist läbikukkumist Ukrainas võib Putini agressioonipoliitika otsida legitiimsust NATO lõhkumise kaudu. Esialgu ei räägi avalikkusele edastatud sõnumid siiski mitte Kremli kavatsusest, vaid sellest, et hoolimata Vene parimate üksuste hävimisest Ukrainas suudab Venemaa sõjatööstus paari aastaga oma võime suurel määral taastada.