Andre Hanimägi: kui üleminek eestikeelsele haridusele on prioriteet, tuleb õpetajate streik ära hoida

Streik ja üleminek ei sobi mitte kuidagi kokku.

Haridusküsimuste jõel on Kallas kahel pool. Vähemalt nii tundub jälgides arutelu peaminister Kaja Kallase ning haridus- ja teadusministri Kristina Kallase vahel. Selge on aga, et õpetajate streik ei ole ainult ühe ministri, vaid kogu valitsuse, sealhulgas peaministri probleem. Ja loomulikult ka kogu Eesti peab hinge kinni hoidma, et lahendus ühel või teisel moel, streikides või mitte, tuleb. Miks?

Õpetajate palgaküsimuse kõrval oleme väga vähe rääkinud taasiseseisvumisaja ühest olulisimast reformist, mis saab sel aastal alguse – üleminek täielikult eestikeelsele õppele. Järk-järguline üleminek on tegelikult mitteametlikult alanud juba varem. Vene kodukeelega lapsed on jõudnud järjest agaramalt eestikeelsetesse koolidesse. See iseenesest tervitatav tendents on loomulikult ka suur murekoht ja lisapinge õpejatatele. Mitte ainult ei tule nüüd arvestada 20-30 ja rohkemgi õpilasega, nende iseloomujoonte, õpi- ja keskendusmisvõimega, vaid ka väga erineva või lausa puuduliku keeleoskusega. Võib vaid ette kujutada, kuivõrd keeruline olukord see tegelikult on.