Julianna Jurtšenko: õpetajad pole süüdi, et siiani keegi neilt keelt ei nõudnud – see õudne reform tuleb ära jätta

PÄEVA FOOKUS | Nagu oli ka arvata, siis imet ei juhtunud - juunis toimunud eesti keele B2- ja C1-taseme eksamid sooritas edukalt ainult 20 protsenti õpetajatest.

Vaatame faktidele otsa - esiteks oli õpetajatel sisuliselt vähem kui aasta keele õppimiseks, selle juures tuli veel käia tööl, perega jm isiklike asjadega tegeled. Ehk keeleõpe ei saanud muutuda peamiseks tegevuseks. Sinna juurde lisame üldise kaose, mis valdkonnas toimus ja sellega kaasnenud stressi, mis samuti ei soodustanud õppimist. Nii lühikese ajaga sellistes tingimustes tavainimene keele eksperdiks ei saa, seega loota, et kõik, kes oma õnne eksamile läksid proovima, seda ka sooritavad, oli lihtsalt naiivne.

Kadri Paas kõrvutas oma arvamusloos eesti keelt mitte oskavaid õpetajaid „ždunõde“ ehk Russki Miri ootajatega. Lavly Perling läks veel kaugemale ja nimetas olukorda julgeolekuprobleemiks. Prouad võiksid esialgu proovida sama ajaga õppida ära mõni keel, mida nad ei tunne ning mis ei ole eesti keelega samast perest, C1 või vähemalt B2 tasemel.