JUHTKIRI | Kliimaministeerium sai hakkama „saavutusega“ vältida ränki otsuseid

Äsja kliimaministeeriumist välja tulnud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu võiks olla Euroopas ette võetud rohepöörde ajal üks ambitsioonikamaid seadusraamistikke. Tegelikult lükkab ta enamiku probleeme kaugemasse tulevikku.

Eesti seni võetud sihtidega võrreldes on eelnõus selgeid leevendusi. Põlevkiviõli tootmisest tekkivad heitmed võivad praegu kasvada. Metsade raiet sisuliselt ei vähendata. Üldse oleme kärpinud oma ambitsioone vähendada CO₂ heidet 2035. aastaks terve viiendiku võrra (varasem siht oli kaheksa miljonit tonni aastas, nüüd on üle kümne tonni aastas).

See on otsustamatuse eelnõu. Muidugi on erakordselt mugav teha mitte midagi ja seada endale võimalikult vähe piiranguid. Jätkame nagu ennemuiste, aga teeme tõsise näo, et ikka võitleme! Sisuliselt lükatakse suured ja rasked valikud kuskile kümnendi taha. Niisugune lähenemine ei erine eriti laenude abil eelarve püsikulude täitmisest – eks tulevased põlvkonnad leiavad kuidagi lahenduse, mis neil üle jääb.