OLÜMPIAPOLIITIKA | Slavoj Žižek: rahvuslased vaadaku olümpia avatseremooniat uuesti ja häbenegu

Niisugusel kujul saab olümpia toimuda vaid Euroopas. Meil juba on, mida maailmale läbi eneseiroonia näidata

Sel suvel pakkusid kaks kultuurisündmust – Pariisi olümpiamängude avatseremoonia ning „Deadpooli ja Wolverine’i“ kinodes linastumine – kütkestavat ja irooniast nõretavat näitemängu, aga sellega nende ühised jooned ka piirduvad. Küll aitab erinevustesse süvenemine paremini mõista tänapäeva iroonia sügavalt mitmekesist iseloomu.

Valitsevast sotsiaalsest korrast Iroonia abil taandumine on sageli vaevu varjatud konformism. Wendy Ide kirjutab The Observeris „Deadpooli ja Wolverine’i“ (Marveli superkangelaste kassahittide näiliselt lõputu seeria viimane osa) arvustades, et film „tekitab vastikust ja on samal ajal naljakas... Kuid ka labane, ennast kordav ja mõjub ebakvaliteetselt, liialdades meemilike pilgete ning metakoomiksifännide sisenaljadega“.