Kaire Uusen: tekitame keeleoskuse mittenõudmisega olukorra, millest ei ole võimalik enam välja tulla – ja teised riigid teavad seda

PÄEVA FOOKUS | Kui 33 aastat on olnud Eesti taas vaba ja riigikeel eesti keel, aga seda ei ole siinsetel inimestel vaja läinud, mingit karistust või takistusi see kellelegi kaasa ei too, tööle saab kergesti, siis mis nüüd muutub? Mitte miski – ja ilmselt sellele tööandjad rõhuvadki või loodavad.

Eesti keele oskuse nõudest klienditeeninduses rääkides peaksime kõigepealt endale selgeks tegema ja ka ühiskonda informeerima, miks see on oluline. Tundub, et pärast 33 aastat taasiseseisvust me seda ei tea. Kas see on ainult Eesti riigi kius ja väiklus, nagu tihti arvatakse, või on sellel ka mingi suurem-olulisem tagamõte.

Ilmselt suur osa Eestist seda vastust ei tea, sh Eesti ettevõtted, sest miks nad muidu ei tähtsusta töötajate eesti keele oskust (pigem tähtsustatakse teisi keeli). Kas keegi klientidest teeb sellest probleemi, et poes või remondifirmas eriti eesti keelt ei osata? Vist mitte, sest muidu ju tööandja pingutaks, et olukord muutuks. Ja nagu hiljuti selgus, on suur osa venekeelsete petukõnede õnge minejatest eestlased, kes meelsasti suhtlevad „ametiisikutega“ vene keeles.