INTERVJUU | Juhtiv paremäärmuslaste uurija: Venemaal pole fašismi, selles oleks vähemalt midagi progressiivset

Praha demokraatiakeskuse direktor, Sevastopolis sündinud Anton Šehovtsov on oma uurimistöödes keskendunud ennekõike Euroopa paremäärmusluse ja Venemaa seostele. Tema sõnul iseloomustab nii Venemaad kui ka Euroopa radikaale tugev mineviku külge klammerdumine.

33 aastat tagasi lõppes pärast ebaõnnestunud putši demokraatiameelsete rahvamasside võiduga sisuliselt nõukogude võim. Kui tõenäoliseks võinuks tollal pidada, et Venemaa kurss viib viimaks pesueht fašistliku režiimi tekkeni?

1990-ndatel olid Venemaal üsna tugevad fašistlikud liikumised. Neid ajendas alandustunne, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja see, et lääs võitis külma sõja. Tundus, et ka Vene inimesed on lüüa saanud, ja tuli tagasilöök. Need liikumised olid üsna tugevad.